Püüti kergendada sõjaväeteenistust, tugevdada kaitset sakslaste vastu ja anda reaalne jõud rahvuslaste kätte Eestlasi süüdistati separatismis, autonoomiat ohustas ka kestev I maailmasõda Saksa väed tungisid augustis üle Väina jõe Eestisse, vallutades kogu Lääne-Eesti saarestiku Oktoobripööre 1917. A tekkis Eestis palju erakondi, rahvuslust eitavad olid ainult enamlased Septembris võitsid enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris saavutati juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima
bolsevikud, Venemaa pooldajad, tsaarivastased). Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Seega nad ei pidanud vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) enamlik tiib tõusis järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks.
bolševikud, Venemaa pooldajad, tsaarivastased). Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Seega nad ei pidanud vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) enamlik tiib tõusis järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks.
rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikkuse ilminguid. Nii ei pidanud enamlased isegi vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Eestis, kus oli märtsis olnud vaid 120 enamlast, ületas nende arv oktoobriks 8000 piiri. Septembris võitsid Eesti enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris aga saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis -Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial, mis ulatusliku propagandakampaania kaasabil vallutas rahvamasside teadvuse. Aastaid sõjaraskusi talunud rahvas võttis enamlaste loosungi ,,Maha sõda!" omaks ilma küsimata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada.
liikmete vahel. Lisandusid Tarbijaühistud, ühiste liikmed panid raha kokku ning otsid soodsalt talurahvale vajaliku kaupa ning müüsid omahinnaga liikmetele (odavamalt) aga teistele kallimalt. Tekkisid esimesed masinateühistud/veeühistud ühiselt parandasid maad ja soid kuivendasid. Karjaühistud, kes tegelesid karja kasvatamisega ja tõu aretamisega. Tallinna ärkamine Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, linnavalimised: 1901. aasta lõpus hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Teataja, mis käivitas rahvusliku liikumise uue laine. Ajaleht Teataja seostakse Konstantin Pätsiga. Konstantin Päts 7. aastaselt pere kolis talumaalt Pärnu äärelinna, kus ta isa ostis suure krundimaad, ehitas elamud ja müüs maha, temast sai kinnisvara omanik/arendaja. Konstantin Päts oli õigeusuline, sest ta ema oli venelane ning isa astus samuti usku.
Eesti laenu-ja hoiuühistu 1902 Tartus Tarbijate ühistud Masinaühistud 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga (ca 500) Tallinnas alustas ilmumist ajaleht Teataja, idee algataja oli Eduard Vilde, kuid talle ajalehe asutamiseks luba ei antud, luba anti õigeusklikule Konstantin Pätsile. Teataja ja Postimehe vahel sõnasõda. Tagantjärele võib öelda, et tõsist vastuolu Teataja ja Postimehe vahel ei olnud, pigem nad täiendasid teineteist. 09.09.2008 1898 Tartu linnavalimised. Postimehelased esinesid ka oma valimisnimekirjaga, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Rahvuslik vaim ja ühtekuuluvustunne olid liiga nõrgad. Usuti baltisakslastest linnaisadesse. 1902 Tõnisson leppis enne valimisi baltisakslastega kokku, et sakslased (2/3) ja eestlased (1/3) esitavad ühise nimekirja. Kõik juhtivad kohad läksid jätkuvalt baltisakslaste kätte. 1906 baltisakslased keeldusid Tõnissoniga ühist nimekirja tegemast, Tõnissonlased
1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts. Leht kirjutas majanduslikust ja poliitilisest võitlusest ja oli "Postimehest" majanduslikus mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised. 1904 aastal saavutas eesti-vene blokk, mis juhtis Päts, ägedas võitluses sakslastega, võidu Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete
annaabi.ee 
