Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu
Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12
saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi)
senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel
senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel
varasemad ehitised, nagu näiteks Chichèn Itzà Castillo, olid väiksemad ja hooletumalt rajatud. Võimsamaid ehitisi rajati Guatemala mägismaa künkakindlustes, millest mõned ulatusid 18 meetri kõrgusele, kuid need olid enamasti ehitatud mitte kivist, vaid krohvitud tellistest. Arhitektuuri tunnusjooned Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid, nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades
· 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö
· 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine,
annaabi.ee 
