Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik. 8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset
Esietendus 2006 Platonov, esietendus 1995 "Tõde ja õigus. Teine osa" "Kolm musketäri" Esietendus 2005 Felton, esietendus 1995 "Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus 2006 Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit Lavastused: Rollid: "Laulatus" Tusenbach, "Kolm õde" Toruni Wilam Horzyca nim. teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud" Moskva Lenkomi teater 2004 Peer Gynt, "Peer Gynt" Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia"
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid
Nimete juugendstiili ehitusi Eestis?? Amende Villa Pärnus, Roodi mõis, Iluste mõis, Halinga mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui Tallinna Saksa Linnateatrit 1902 uus tuleõnnetus tabas, otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid ehitati täiesti uus maja.1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr.
kus kogu kursus kaasa lõi. Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri. Ta asus tööle Tallinna Linnateatrisse. Sinna suundusid peale tema veel viis noort näitlejat 20. lennust. Linnateatris töötades on ta teinud palju väga häid rolle. Suuremad neist on olnud etendustes ,,Kaotajad" , ,,Vincent" , ,,Sebastian" ning ,,Karin.Indrek. Tõde ja õigus 4" Hele on teinud palju rolle ka väljaspool Linnateatrit. Üks tähtsamaid on kindlasti Julia roll Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis ,, Romeo ja Julia". Helel on ka suurepärane lauluhääl. Ta on võtnud osa sellistest lauluvõistlustest nagu "Laulukarussell" ja "Kaks takti ette". Ka oma näitlejakarjääri jooksul on Hele oma hääle ilu näidanud paljudes etendustes. Tegi ta ju kaasa ka muusikalis "Helisev muusika" Ta on saanud Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale, 2004. aastal. Hele
teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20. sajandil muutus teater rohkem küpsemaks ning rahvale kujunedes üha enam oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks. Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991
Isa- (Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu";1993) Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995) Platonov- (Anton Tsehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995) Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996) Väitsa-Mackie- (Bertolt Brecht'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997) Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000) Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987) Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989) Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989) Anton Tsehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990) Anton Tsehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater; 1990) Carlo Gozzi "Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala; 1991) Tom Stoppardi "Arkaadia" (Peterburi Suur Draamateater; 1998) Yves Jamiaque'i "Tout payé ehk kõik on makstud" (Moskva Lenkomi teater; 2004)
Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti nime (74 vastanut ehk 30%), Üllar Saaremäe mainis ära 53 teatrikülastajat ehk 22% ja Tarvo Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust. Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %). Joonis 4. Eesti teatrid, mida anketeeritud on külastanud (protsentides). Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem inimesi leiab infot etenduste kohta sotsiaalmeediast ja internetist (48 vastanut ehk 59%)
annaabi.ee 
