Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul.
riiklikku haldust maakonnas Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Liidriks sellepärast, et see on seotud sotsiaalse tellimusega. Oli vaja uurida põhjalikult Ameerika ühiskonda, see vajadus oli tingitud ameerika ühiskonna spetsiifikast. Ameerika ühiskonna eripära: esimene tunnusjooon on väga intensiivne sisseränne; Sellest intensiivsest immigratsioonst tulenevalt , muutus Ameerika kirjuks ühiskonnaks(rassiliselt, etniline ehk rahvuslikult kirev pilt; religiooselt kirju). Teine tunnusjoon seiseneb väga ulatuslikus linnastumises. Kolmas spetsiifiline asi on see , et ühiskond on väga individualistlik. Ameerika on võimaluste maa- ajalehepoisist miljonäriks. Kujuneb välja ameerikalik kangelaslik prototüüp- Heny Ford- vastab nendele mallidel, mis eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha
Liidriks sellepärast, et see on seotud sotsiaalse tellimusega. Oli vaja uurida põhjalikult Ameerika ühiskonda, see vajadus oli tingitud ameerika ühiskonna spetsiifikast. Ameerika ühiskonna eripära: esimene tunnusjooon on väga intensiivne sisseränne; Sellest intensiivsest immigratsioonst tulenevalt , muutus Ameerika kirjuks ühiskonnaks(rassiliselt, etniline ehk rahvuslikult kirev pilt; religiooselt kirju). Teine tunnusjoon seiseneb väga ulatuslikus linnastumises. Kolmas spetsiifiline asi on see , et ühiskond on väga individualistlik. Ameerika on võimaluste maa- ajalehepoisist miljonäriks. Kujuneb välja ameerikalik kangelaslik prototüüp- Heny Ford- vastab nendele mallidel, mis eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha
asustab ajalooliselt mitu rahvusrühma. Kuigi ühtset retsepti etniliste kogukondade liitmisel tervikriigiks ei ole, peetakse heaks lahenduseks autonoomia andmist vähemusrahvustele. Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Piirkondliku arengu ebaühtlus on probleemiks enamikus riikides. Lisaks Eestile võib sellest rääkida ka Itaalia, Saksamaa, Poola ja isegi Soome puhul. Enamjaolt peitub ebaühtluse põhjus linnastumises (eriti metropoliala kujunemises) ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Pealinna ning suurte finants- ja ärikeskuste ümbruskond kipub ikka kujunema jõukamaks kui hõreda asustusega ääreala. See võib põhjustada soovimatut rännet suurlinnadesse, mis suurendab arenguerisusi veelgi. Regionaalpoliitika peabki vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud