10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? 3+3p. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas 3p. 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega
millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas. 1. Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2. Looduskatastroofid 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine,vee reostumine,õhu kvaliteedi parandamine ,linnastumine2)MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala
Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga. Järjest hakati muutma linnastruktuuri ja juurde ehitama spordihooneid. 19.sajandil kujunes tendents eeslinnade ja pargikultuuri vastu. 3. Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud probleemidele võimalike lahenduste otsimine 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses– uued ideed linnaehituses. Eesmärgid ülerahvastumisega võideldamiseks: 1. Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad, mida oli hea barrikadeerida. 2
ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool, Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused. Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute materjalide maksimaalne kasutamine, kõrghooned muutuvad vaheldusrikkmaks. V Hi-Tech suund Pompidou keskus Pariisis(tellingulik, kõik on teisaldatav, MASIN); Lloyd'i
Joonis 8 Projekti kohaselt pidi alumina korrus olema veelgi kõrgem ja avaram, ootesaali ja vestibüüli seined aga olid ette nähtud vooderdada Vasalemma marmoriga. On kahju, et tänaseks on uhked interjöörid minetanud oma kunagise stiilsuse. Palju on sõna võetud monumentaalse kinohoone sobivuse üle sellele kohale. Igal ajastul on oma pretensioonid. Kui praegu heidetakse konoehitajatele ette keskaegse linnastruktuuri mittearvestamist, siis omal ajal oli puuduseks see, et esinduslik hoone ei olnud piisavalt domineeriv, ei esinenud teiste vähemtähtsate ehitiste taustal küllaldase väärikusuega- kaugvaates ei olnud näha hoonet täies ulatuses. Väärikust oleks kinole kindlasti lisanud majaesisele väljakule planeeritud purskkaev ja haljasala, mis jäid tegemata. "Sõpruse" kino ehitamine langes pöördelistele aastatele nõgukogude arhitektuuris. (Hallas, 1996) Nõukogude aegne tüüpehitus
10 Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Linnaprotsessidest ja struktuuridest arusaamiseks on vaja teada, kuidas toimub poliitiline otsustamine. Weber nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas aga üksteisest eraldi. Majanduse ja tootmise positsiooni põhjuseks on bürokraatia. St, et majandus ja tootmine pole domineerival positsioonil ühiskonnas sotsiaalsete klasside tõttu. Kasvav bürokraatia muudab linnastruktuuri reguleerivad institutsioonid kõige olulisemateks teguriteks linnade arengus. Linn on areen, mida uurides saadakse aru ühiskonnas toimuvates protsessides. Nt elamuturg on mitmete tegurite tulemus poliitiliste ja institutsionaalsete piirangute kontekstis. Teisalt oli ka arvamusi, et eramute omainke positsioon ühiskonnas muutus seoses eramu või korteri hinna tõusuga. Pahli järgi kontrollivad ja reguleerivad linna teatud huvigrupid. Alguses oli Pahl arvamusel, et
Tartu kõige olulisemaks maamärgiks Tigutorn, ehk teda on kõige paremini näha ning seega on ta linna visuaalses pildis ka tähtsaim ehitis Tigutornil on veel omapärane kuju ning teda pole võimalik segi ajada teiste ehitistega. Seega on Tigutorni olulisus Tartus navigeerimiseks ning teeleidmiseks suurem, kui teiste maamärkide puhul. Samuti on ta linna iseloomustavaks ehitiseks. 3.4 Reklaamsildid kui maamärkide põhitunnused Uurimustööd läbi viies ning visuaalsete linnastruktuuri elementidega reaalses linnapildis tutvudes puututi kokku olukorraga, kus paljudel maamärkidel esinevad suured reklaamplakatid ja asutuse nime reklaamid. Näideteks oleks siin Hotell Pallas, Kaubamaja, Dorbati hotell ja veel rida väiksemaid plakateid ning reklaame. Kas selliseid nähtusi võiks kasutada kui osa maamärgist või peaks antud tunnuse lugema maamärgiga kaasnevaks nähtuseks? Suuri reklaamvalgustusi peetakse ka eraldiseisvateks maamärkideks (Gravenor 2005)
annaabi.ee 
