o Keg filtreeritud ja pastöriseeritud õlu. o Cask elus õlu, filtreerimata ja pastöriseerimata ja areneb tünnis edasi, s.o. nõndanimetatud Real Ale. o Milde Ale see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid. o Bitter inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane. o Pale Ale bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid. o Brown Ale kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline. Näiteks: Newcastle. o Old ale tumedad, talvised õlled. o Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. o Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked. o Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. o Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad.
Õlle tüübid · Keg filtreeritud ja pastöriseeritud õlu. · Cask elus õlu, filtreerimata ja pastöriseerimata ja areneb tünnis edasi, s.o. nõndanimetatud Real Ale. · Milde Ale see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid. · Bitter inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane. · Pale Ale bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid. · Brown Ale kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline. Näiteks: Newcastle. · Old ale tumedad, talvised õlled. · Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. · Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked. · Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. · Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. · Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib
selle kohal kuivatatud linnastest. Portereid peetakse kergemateks kui stoute. Dry stout´i kuulsaim esindaja Iiri Guinness tume, mõru, suure viskoossusega · LAGER põhjakäärimisel valmistatud vahutav, pehme ja puhtamaitseline õlu. Käärimine madalal temperatuuril. · PILSENID nimed pils, pilsner. Kerge, kuldkollane, vahutav, humalamaitseline · BOCK kange, linnaseline, suhteliselt magus lager-õlu. Lisaks klassikalistele · Jääõlu kerge, hele õlu, jahutatakse pärast käärimist külmumistemperatuurini. Seejärel kõrvaldatakse tekkinud jääkristallid ja saadakse tavalistest kergetestsortidest kõrgema alkoholisisaldusega õlu · Auruõlu lager-pärmiga ale- temperatuuril kääritatud õlu. · Suitsuõlu suitsumaitseline lager-õlu. Suitsumaitse annab pöökpuu tulel pruunistatud linnas
selle kohal kuivatatud linnastest. Portereid peetakse kergemateks kui stoute. Dry stout´i kuulsaim esindaja Iiri Guinness tume, mõru, suure viskoossusega · LAGER põhjakäärimisel valmistatud vahutav, pehme ja puhtamaitseline õlu. Käärimine madalal temperatuuril. · PILSENID nimed pils, pilsner. Kerge, kuldkollane, vahutav, humalamaitseline · BOCK kange, linnaseline, suhteliselt magus lager-õlu. Lisaks klassikalistele · Jääõlu kerge, hele õlu, jahutatakse pärast käärimist külmumistemperatuurini. Seejärel kõrvaldatakse tekkinud jääkristallid ja saadakse tavalistest kergetestsortidest kõrgema alkoholisisaldusega õlu · Auruõlu lager-pärmiga ale- temperatuuril kääritatud õlu. · Suitsuõlu suitsumaitseline lager-õlu. Suitsumaitse annab pöökpuu tulel pruunistatud linnas
on täpsed terminid. Seetõttu kasutatakse kirjeldustes teistsuguseid termineid, nagu näiteks puuviljamaitseline, heinalõhnaline või sidrunimaitseline, kuigi nende ainetega ei saa viskil kuidagi kokkupuudet olla. 1970-ndatest aastatest on kasutusele võetud nn viskiratas, mille keskmisel ringil on 8 põhilist aromaatset rühma: teraviljane, estriline, lilleline, turbane, õline, väävline, puune (puidune) ja veinine. Iga rühm jaguneb järgmises ringis edasi: näiteks teraviljase liigid on linnaseline, pärmine, juurviljane, kestane-kuiv jne. Kolmandas ringis leidub veel täpsem maitse ja lõhna kirjeldus. Taolist viskiratast, mis algselt oli mõeldud viskimeistrite töö hõlbustamiseks, on aastatega täiendatud. Viskinautijatele on see aga tihti liiga keeruline, mistõttu paljud on leiutanud n-ö oma ratta. Viskiaistingute analüüsiga tegeldakse mitmetes uurimislaborites. Näiteks Edinburgh' lähedal Riccartonis asuvas Soti viski uurimisinstituudis on kirjeldatud
annaabi.ee 
