taitajaksi. · Runojen lisäksi hän kirjoitti romaaneja, käänsi proosaa ja runoutta, kuten Danten Jumalaisen näytelmän, ja näytelmiä ja esseitä. · Väinö Linna · On tunnetuimpia suomalaisia kirjailijoita ja akateemikko. · Hänet tunnetaan erityisesti Suomen historiaa kuvaavista teoksistaan Tuntematon sotilas ja Täällä Pohjantähden alla. · Vuosina 19932002 käytössä olleessa 20 markan setelissä oli Väinö Linnan kuva. · Tundmatu sõjalise on üks Väino Loss tuntumaid teoseid. · Väinö Linnan hauta Tampereen Kalevankankaan hautausmaalla. Antti Tuuri · Antti Elias Tuuri on suomalainen kirjailija, joka on koulutukseltaan diplomi-insinööri. · Tuuri tunnetaan Pohjanmaata kuvaavista kirjoistaan. · Hän on myös kirjoittanut useita Äitini suku- sarjaan kuuluvia kirjoja, joissa kerrotaan Yhdysvaltoihin muuttaneiden suomalaisten kertomuksia.
suuresti. «Kapten Oleander», millest on töötluses alles jäänud vaid põhisõrestik. Olgu siin võrdluseks lõik poeemi algusosast. Öel kui vanasarvik, kohmakas kui hüljes, hiiglaturi vimman, põsil pussihaavad. Vasak silm, kun peatub, puurib oherdina, parem pudelig_a löödi välja Jaavan. Norskab -- kõmisevad laevaküljed, ärkab -- ropul kombel sajatab ja praalib, vihan sütib -- saadab kerre tina, prassib -- paiskab pahupidi pool kvartaali. Kardet iga laiuskraadi linnan, lähen, pole kuski pikka püsi Oleandril -- tema seltsimeheks sügistorm Kap Hornil, koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander.
tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Esimene Kiri inglile Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgan kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On ime hää! On imeliselt kerge! Nagu õhku mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vuliseden jõkke paastukuu. Ja vankriga mind linnan siia-sinna viib voorimees. Ah, voorimees, las minna! Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade. õhk nagu viin mind joovastab. Kui tulen väljult koju, täis päikest juuksed, väsind nagu roju, siis oleks nii, kui oleks sina siin, et käte vanikutel võtta vastu veel enne, kui saan kotta sisse astu. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad jälle ülev, uus. Kas armastan sind, ei ma seda tea, kas armastad, ei selles aru pea -- kõik olen päiksen, õhun, muun. Ja sina minuga. Ja sa kui vesi mind kannad kevadine
oli keskiajalla erilaisten läänitysten mosaiikki, jossa valtioiden rajat olivat epämääräisiä ja vaihtelivat jatkuvasti. Kuningas saattoi olla nimellisesti valtionsa ylin hallitsija, mutta todellista valtaa käyttivät hänen alaisuudessaan olevat lukuisat vasallit ja alavasallit, joiden sotapalveluksesta hän oli riippuvainen. Tavallisten ihmisten elämässä kuninkaat olivat kaukaisia ja melko merkityksettömiä, koska merkittävin vallankäyttäjä oli lähimmän linnan herra. Läänitykset annettiin alun perin määräajaksi, kuten vasallin sotapalveluksen ajaksi tai hänen eliniäkseen. Ajan saatossa ne muuttuivat kuitenkin perinnöllisiksi, kun vasallin poika jatkoi vasallina isänsä jälkeen. Näin saivat alkunsa erilaiset herttua-, paroni- ja ruhtinaskunnat sekä koko aatelissääty. Alueen talonpojat tosin eivät kaikki olivat läänityksen saajan vuokralaisia. Heidän oli viljeltävä maata ja maksettava siitä vuokraa.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Ja õige Aleksandri kuuli oleks me siis ka saand, mitte niisukse kui nüüd, ning Linda aktsiad oleks ikki viil hinnas seist, sii on kindlam kui kindel. Aga niipää kui tema surri -- saksad tapsid ta sinna Vändra metsa ära, seda usun ma oma surmatunnini -- läks kõik tagurpidi, ei aidand sääl enam ei Sahaskoi ega Mannasein. Nii et meie poolidiiga asi on üks suur s... tema surmast saadik. Seda võin ma nüüd sulle öelda, sest sa oled juba täis miis; käid linnan kuulin ja piad õpma poolidiiga asjust aru saama." Kahjuks taipas Indrek neid ,,poolidiiga asju" väga tumedalt ja ebamääraselt, kuigi ajas juba aastatega kahekümne ligi. Ainult ühte pidi ta imestama: Hundipalu Tiit rääkis samust asjust ja nimedest, millest ta linnaski oli kuulnud direktori, mõne õpetaja või üliõpilase suust, olgu omavahelistel mõtteavaldustel või kuski seltsis kõneõhtul. Tänini polnud Indrek seda kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
