Ehkki tuuletallajad kuuluvad tõeliste päevakullide rühma, on nad kaugelt edukamad kui sugukonna teised liikmed jahti pidama ka hämarikus või kuuvalgel. Isalinnud teevad seda sageli kevadel, kui nad peavad pingutama, et ära toita nii emalindu kui ka poegi, ja nende koormus on suur. Tuuletallaja ei vaja mägesid, metsalaamasid või kaljuseid mäekülgi, et ladusalt ära elada. Ta pole pelglik ega eraklik, teda võib näha raplemas teeserva või kasutamata linnamaa kohal. Ta on üks vähestest röövlindudest, kellele meeldib elada inimeste läheduses. Tuuletallajal puudub linnusööjatele, nagu näiteks raidkullile või väikepistrikule, omane jõulisus. Tuuletallaja toidusaak Üldiselt on tuuletallajatel kasin toidusedel nad eelistavad süüa närilisi, eelkõige uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et
ärikeskusest. Linna kasvades ulatusid sektorid kaugemale linnakeskusest. Kõige kõrgemad rendid olid linnasüdames. Keskmise sissetulekuga inimesed elasid tavalislt kõrge staatusega inimeste poolt asustatud piirkondade läheduses. Kõige madalamad rendid olid rikaste piirkonna vastas teisel pool linna. Aja jooksul arenesid kõrgema rendi piirkonnad mööda transpordikoridore, mis paiknesid tavaliselt linna kõrgemates kohtades, kus uputuse oht oli väiksem. Hoyt moodustas linnamaa hindade uurimise tulemustest suhtelise maakasutuse mudeli. Mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore.(vt joonist) Majandustegevus ja inimeste elupiirkonnad on üksteisega seotud. Tööstus koguneb ühte sektrosse ning kaubandus teise. Linnasüdames on ärikeskus, kus maa rendihinnad on kõige kõrgemad. Ülema sotsiaalklassi elupiirkonnad on keskusest veidi kaugemal seal on ilus linnamaastik, hea infrastruktuur ja hea ühendus kesklinnaga.
reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus
sellele, et kompaktse linna arenguks peab olema kohalikul tasandil efektiivne strateegilise planeerimise autoriteet. Sellest tulenevalt peavad ka uute elamurajoonide ehitused olema rangelt reguleeritud, osaliselt ka maakasutuspoliitika poolt. Samuti on oluline, et valitsus oleks otsustaja peamiste infrastruktuuri objektide, nagu kiirteede, raudteede ja lennuväljade, rajamisel. (Dieleman et al., 1999) Linnaarengu juures on veel üheks oluliseks aspektiks omavalitsuste mõju linnamaa hindadele (Spit & Kreukels, 1991). 4.1. Kompaktse linna plussid Burton tõi oma 2000 aasta artiklis välja, et kompaktse linna plussideks võib lugeda ühistranspordivõrgustiku parema arengu võrreldes hajalinnaga, vähenenud inimestevahelise sotsiaalse segregatsiooni ja ühtlasi oli tema uurimustulemuste järgi kompaktses linnas parem ligipääs vajalikele teenustele ja ametiasutustele. Lisaks sellele arvatakse, et kompaktne linn on
Narva klindilõik - levib Meriküla ja Narva vahemikus ligi 20 kilomeetril. Siin eemaldub klindiastang lõplikult Soome lahest. Paelasund on tugevasti deformeeritud, esineb kerkeid ja langetusi. Näiteks: Laagna klindilaht, Narva klindiorg jne. Siluri klint Siluri klint on 500 km pikkune ning selle võib tinglikult jagada 5 lõiguks: Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia
annaabi.ee 
