mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema head hinded. Omaette elamine on ka algul harjumatu, kuigi põhikooli ajal oli ka kordi, kus vanemad olid ära ja tuli ise endaga hakkama saada, kuid see pole päris see. Nüüd näen vanemaid vaid nädalavahetustel, mõnikord siis ka mitte. See tekitab vastakaid tundeid, ise ma tahtsingi iseseisvamaks saada, samas mõnikord kuluks ka vanemate abi ära, selles suhtes ma kadestan linnalapsi, kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada. Enda eluga peab ise hakkama saama, õnneks ühiselamus ei ole kütmisega probleeme, selle pärast ei pea ise muretsema, kuid enamus asju on vaja ikka ise korda ajada. Vanematega koos oleks muidugi mugavam, kuid ma arvan, et selline elu annab hea ettevalmistuse selleks, kui olen täiskasvanu ja elan täielikult oma elu. Õnneks elavad mul vanavanemad linnas ning kui on vaja aeg maha võtta, või on vaja rahulikult õppetööga
Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond.
Muutuseid , mis mõjutavad minu nüüdset elu on liiga palju ja need kõik tulevad korraga . Pauhti ja ongi kohal , ei mingit ükshaaval punnimist . Üldiselt ma olen püüdnud säilitada seda rahu , mis minus oli põhikoolis , aga see on raske . Vahel on tõesti selline tunne , et ei suuda enam . Tunnistan endale koguaeg , et ei tohiks olla nii närvis ja pinges koguaeg , sest see mõjub kõik ellu . Egas see vanematest lahus elamine pole ka mingi meelakkumine , selles suhtes ma kadestan linnalapsi , kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada . Kõike peab ise tegema , kui koolist koju lähen siis pean ise tule pliidi alla tegema, ise endale süüa tegema . Enda eluga peab ise hakkama saama . Muidugi oleks tore ,et lähed koju , isa on ahju ära kütnud , ema on süüa teinud ja üldse see teadmine , et vanemad on sinu juures kui abi on vaja või mis iganes . Mulle annab see millegi pärast sellise mugava ja turvalise tunde
Jannsenil oli vaja suuremat elatusallikat, sest vähese kösterkoolmeistri palgaga ta oma perekonda toita poleks suutnud. Samuti halvenesid Jannseni suhted Carl Körberiga veelgi. Ta hakkas Körberiga konkureerima isegi raamatute kirjutamises. 1850.aastal kolis perekond Jannsen Pärnusse. Jannsen asus tööle Pärnu Ülejõele kooliõpetaja/juhatajana. Ülejõe kool oli just valmis saanud ja Jannsen alustas oma õpetajaametit 1850.aasta sügisel. Koolis õppis nii maa- kui ka linnalapsi. Ta andis tunde eraldi nii eesti, kui ka saksa keeles. Võrreldes teiste valla koolidega oli selles koolis jagatud teadmiste hulk tunduvalt suurem. Ülejõe kooli lõpetanud inimesed töötasid hiljem just Jannsenilt saadud haridusega. Ülejõele kolimisega ei muutunud Jannsen linnarahvaks, vaid ta elas praktiliselt maaoludes. 1854.aasta kevadel võttis ta lisasissetuleku saamiseks Ülejõe alevikuvalitseja kohustused. Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is
See tähendab s, et selles konkreetses vanuses nt eestis on läbi viidud sadadel lastel. See sisaldab lapsi mittetublidest tublideni. Selle tulemusel saab ka keskmise teada selle kultuuriruumi jaoks. Nt uurin ühte last, ja siis saan teada, võrrelda seda last keskmisega , mis on eelnevalt juba ära uuritud. (*võimaldab sooritust võrrelda sama vanusegrupi keskmise tulemusega). Valimis peavad olema esindatud ka maalapsi, linnalapsi jne. Peab testima siis üle Eesti laps. Seega on see ajamahukas ja rahamahukas. LISAKS võivad need vananeda, sest lastekeskkond, kus nad kasvavad, muutuvad ja siis nt tänapäevalapsed teevad ülesandeid teistmoodi kui nt 20 a tagasi. Adapteeritud testi ülesnannete kohandatus kindlale kultuurikontekstile ül kohandades, kas see konkreetne ül mõõdab sama asja, kui meil, Nt kui esitame pildi Obamast , kas eesti lapsed
annaabi.ee 
