Alati on meil olnud midagi Läänest , nagu näiteks õiguslik kord , rooma-katoliku usk ja midagi Idast , nagu näiteks mingid kultuuri iseärasused.Alati aga sellest ajast alates. Lääne maailmast saime me omale tähestiku ja ka üldised keelereeglid.Just Saksa piiskopid olid need , kes eesti keele grammatiseerimisele aluse panid.Ka hariduskorraldus(algkool-keskkool- gümnaasium-kõrgkool) on meil Lääne maailmast. Linnakultuurile meie mail pandi alus võõraste poolt , keskajal oli meil 9 linna , millest neli olid Hansa Kaubandusliidus ja meie kaupmehed said oma vara ka mujale ,,eksportida". Suure irooniaga võib praegu möönida , et just Muiste-Eesti vallutusega tehti esimene samm Eesti astumisel Euroopa Liitu , mida me kõik nii väga armastame e. vaenlane otsustas meile paremat teha... Oleks meil praegu kirillitsa..kes teab?
reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Väidab, et põhimõtteliselt polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane) PSÜHHOLOOGILINE EGOISM Friedrich Wilhelm Nietzsche (1844-1900) rajaja; sakslane; põlgas natsionaliste. Tema õde eksitas inimesi, et N pooldab natsionaliste. Sündis pastori perekonnas. Sai Preisi kuninga järgi nime. Viie aastaselt suri tema isa, diagnoos oli ajude pehmenemine. N sai ise sama diagnoosi. Õppis dialoogiat, filoloogiat jms. 1867. astus sõjaväkke, sai vigastada. Üsna noorelt hakkas tal tervis halvenema. Hakkas keemiat õppima. Läks ülikooli professoriks
14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama. Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides. 16. Organum. Mitmehäälsuse vorm organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl ülemiseks hääleks. 17. Notre-Dame'i koolkond. Esimesed heliloojad. 12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu
õnnetustest; kelmiromaan; tõetruu mereelu kujutamine “Peregrine Pickle’i seiklused”(1751) “Krahv Ferdinand Fathomi seiklused”(1753) “Sir Lancelot Gravesi seiklused” (1760) “Humphrey Clinkeri reis”(1771) Lawrence Sterne (1713-1768) -sentimentalism – rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele; uudne loodusekäsitlus – loodus äratab härdaid tundeid, vastan linnakultuurile (eleegia, päevik, kiri, tundeline reisikiri ja looduskirjeldus; 18.sajandi II pool) “Tristam Shandy elu ja arvamused”(1760-67) – minategelaste muljed; tegevus toimub Shandy Halli elutoas; aeg on suhteline; peategelane Tristami isa Walter Shandy; puudub ühtne tegevus “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”(1765-66) – puuduvad poliitlised ja majanduslikud tähelepanekud, pastor Yorick
Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas Lääne- Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oligi algul iseloomulik eelkõige linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi
Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile. Omakultuuri õhtul taheti lisaks tantsule tutvustada rahvamuusikat, -laulu, -kombeid ja rahvarõivaste kandmist. See oli mõeldud vastulöögina pealetungivale linnakultuurile, mis selleks ajaks oli juba "alla neelanud" suure osa rahvatraditsioonist. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (19021983). Esimene rahvatantsupidu peeti 1947. aastal koos XII üldlaulupeoga. 1940.50. aastail sündis eesti rahvatantsu põhjal uusloominguline tants laval esitamiseks, mis järjest rohkem kaugenes tegelikust rahvatantsust. 1969. aastal asutas Kristjan Torop vastukaaluks folkloorirühma "Leigarid", kes 25
annaabi.ee 
