Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a
väiksemad kaunistuselemendid ristlillikud ja krabid HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks korv- või roodkaared Kirikute fassaadid tihti ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste, kujude ja teiste raiddetailidega PROFAANARHITEKTUUR Jätkub linnakindlustuste ja linnuste ehitamine Mont Saint Michel'i klooster Prantsusmaal GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Alguses Prantsusmaa mõjud 1175 Canterbury katedraali ümberehitamine 12 saj lõp-13 saj algus Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared puuduvad, kõrgeim torn on nelitistorn, koor sirge, rikkalikult dekoreeritud läänefassaad 2
kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid. Templite tüüpilisemaks tunnuseks oli kõrge massiivne torn, nn. Tsikuraat, mis astanugutena ülespoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitused. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsaas tempel jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja
Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi, helesinised seinad, mütoloogiline laemaal,. Baroksed ehitused Pärnus, mõjud, baroki tunnused? Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju kaunistusi seitnel okstest, lehtedest ja lilledest, nikerdatud raamides maalid, ornamentika. Toonid olid heledad ja pastelsed, õrnroosad ja helesinised, loodi seina- ja tahvelmaale, millel oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid
omandas reformatsiooni järel peaagu piiramatu täiuse. Peale tänapäevase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise, kuulus suuremates raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Linna raad sekkus ka üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Rae ülesanded: linna juhtimine, raehärrade tülide lahendamine, maksude kogumine, linnaveskite eest hoolt kandmine, metsade ja tööhoovide eest hoole kandmine, linna hoonete eest vastutamine, linnakindlustuste, tulirelvade eest hoole kandmine jne. Tsunftid ehk käsitööliste ametialade grupid. Nad valitsesid turgu, korraldati väljaõpet, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Algul moodustati tsunftid kõigepealt vanematel ja keerukamatel käsitööaladel. Üksnes Tallinnas tegutsesid tsunftid ka lihtsamatel aladel(voorimehed, õllekandjad, mündrikud). Tsunftide põhikirjaks oli skraa, kus olid meistrite ja tsunftiks saamise tingimused ja erialade ning töökohtade reeglid.
): võib sisaldada krooniku enese või/ja kopeerijate vigu. Kroonik ütleb, et 1246 saadeti eri konventide vennad Tallinnasse. Ordu rajas Püha Dominicus (Hispaania vaimulik) 1217, Ordo Fratrum Praedicatorum Kirjalikke allikaid kloostri ehitamise kohta väga vähe. Rae arveraamatus kajastub kloostri ehitus esmakordselt 1374, kui munkadele müüdi ehituslupja (Randla, V (IX) lk. 37). Kiriku ehitustöödeks tehti annetusi. Vene ja Müürivahe tänava ala jäi väljapoole linnakindlustuste piire. Kloostri territooriumil on säilinud kiriku põhimüüride varemed ja osa ristikäikudega klausuurist. Keskel nelinurkne kaevuga siseõu. Lõunaküljel kirik, idas, põhjas ja läänes klausuurihooned. Kahekorruselise ristikäiguga idatiib on säilinud keskaegsel kujul. Keldrikorrus on alles. Peakorrusel on säilinud kirikupoolseim kolmevõlvikuline ruum, sellest põhjas arvatavasti kapiitlisaal. Kapiitlisaal on ruudulähedase põhiplaaniga, seda katab lame roidvõlv
aastal tehtud joonistel on see juba olemas.[1] Kui Loewenschede torn kaotas kaitsefunktsiooni, hakati seda 18. sajandi lõpul elukorteriteks ehitama. Seetõttu lammutati 3 alumise korruse sisevooder (Loewenschede III). 1842. aastal elas torni praegusel 2. ja 3. korrusel tuletõrjemeister Barth. 1870. aastal kasutas heas seisukorras torni tuletõrjemeister Wagner.[1] Kui Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakond küsis 1870. aastal Tallinna rae arvamust linnakindlustuste muinsusväärtuse kohta, vastas raad: "...kuigi linna ringmüür muinsusmälestisena märkimisväärne ja huvitav on, väärivad säilitamist tõeliselt ainult Suur Rannavärav ja Harju värav, Pikk jalg ja endine Viru värav /---/, aga muu ei oma säilitamisväärset väljanägemist ja takistab ainult liiklust. Linn ei tunne ringmüüri säilitamise vastu mingisugust huvi /---/ mida varem nad kõrvaldatakse, seda kasulikum on see liiklusele." [1]
annaabi.ee 
