Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge, et 400 000 elanikuga linnas on eeldused edukaks äritegevuseks kordades suuremad kui 200 elanikuga väikses alevikus. Olen veendunud, et ükski ettevõtja ei eelistaks rajada suurt kinosaalide kompleksi väikesesse maa kohta, kui tal on võimalik seda rajada suurde linna. Selliseid näiteid on teisigi – ööklubid, kohvikud, restoranid, teatrid, spordiklubid, ujulad.
Iseloomusta lühidalt romantismiajastut (mida hakati väljendama kunstis, kirjanduses). Vastandus valgustusajastu mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett.
Olen ise pärit väiksest maakohast ning elanud maaelu pikka aega. Võin öelda, et peaaegu kõik meie naabrid tegelesid kas vähemal või rohkemal määral põllumajandusega – kes kasvatas kanu või sigu, kes porgandeid ja kartuleid. Kindlasti ei puudunud kellelgi aias mõni õuna- või ploomipuu. Maainimesed kasvatavad siiani suurema osa oma toidulauast ise – nii võib öelda, et maainimeste toidulaud on kindlasti tervislikum ning ka rahalises mõttes soodsam, kui linnainimese oma. Küll aga ei saa rahas arvestada inimressurssi, mis kulub põllumaa kõlblikukus muutmisele . Töö maal ei lõppe ealeski otsa- alati on miskit tarvis teha, midagi parandada, kitkuda-rohida, põllumaad künda, sinna seemneid külvata ning hiljem ka saak koristada. Maainimene ei virise ega vingu- tema on endale sellise elu valinud ning elab seda suurima heameelega. Tema on harjunud tööd tegema. Võib ka öelda, et tihti kipub
1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki, soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud. Ekspressionismi keskne joon on autori eneseväljendus. Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas. Ekspressionistlik luule on paatoslik ja jõuline, on palju adjektiive (futurismis polnud) ja hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi iseloomustab poeetilise keele revolutsioon ja originaalne kujundiloome
Romantismiline maailmavaade lähtubki sellisest arusaamast, et inimene on looduse lahutamata osa. Inimene ja loodusjõud moodustavad ühtse süsteemi. Nt Vilde realistlikus loomingus pole looduskirjeldust. Juba seepärast, et realismis tuleb rohkem linnaesteetikat ja linnaruumi. Tähelepanu on rohkem pööratud ühiskondlikele suhetele ja vahekordadele ja võimujaotustele. Looduse ruumiline tähendus jääb kõrvale. Realistlik esteetika on oma aja ära elanud. Omamoodi linnainimese suhe loodusega. Nt prantsuse sümbolistid või Oscar Wilde loodust kujutasid. Kunst ongi see, mis loob looduse. Lutsu „Soo“ – kunstnik tuleb Pariisist Eestisse, tuleb looduskaunisse kohta ja vaatab seal loodust. Ta ei vaata talumehe pilguga, vaid kunstniku pilguga. Loodus peab tekstis meeleolu looma. Nt jutu alguses kirjeldatakse lumesadu või tuisku, see loob esmase meeleolu ja atmosfääri tektis. Looduse dünaamikat ja elamust ja kõrvaleksisteerimist, seda demonstreeritakse
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes
annaabi.ee 
