14. Tom Harris. How the Eden Project Works? How Stuff Works? http://science.howstuffworks.com/environmental/conservation/conservationists/eden1.htm/printable Artikkel räägib Eedeni projektist, mille puhul konstrueeriti ja ehitati 3 kasvuhoonet - bioomi, millest igaüks esindab eri klimaatilist olukorda. 15. Meelis Uustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson. 2010. Sissejuhatus. I Elurikkus mis, kus ja miks? II Loodussõbralik aiapidamine. III Loodussõbralik linnahaljastus. Rmt: Klein L. Leevald A. (toim). Elurikas linn; Linnaelustiku käsiraamat. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn. Lk 18-43. Käsiraamatus tutvustatakse nüüdisaegseid elurikkust hoidvaid meetodeid aianduses, linnahaljastuses ja ehituses. Tuuakse välja Eesti oludele sobilike lahendusi. Pööratakse tähelepanu olulisematele
hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool.
korrapärased vee elementidega pargid. XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss
460.Traditional style traditsioone stiil 461.Trailing- maadligi kasvav 462.Tranquil rahulik 463.Tree-puu 464.Trellis lattvõrestik 465.Trimming- pügamine, piiramine 466.Turf dominated landscapes muru küllased maastikud U 467.Unalterable muutumatu 468.Unceasing- lakkamatu, järjepidev 469.Undisturbed puutumata 470.Uneven topography ebaühtlane pinnamood 471.Upkeep- hooldus, ülalpidamine 472.Urban landscape linnahaljastus 473.Urban sustainability linna jätkusuutlikkus 474.Urban wilderness parks- immiteeritud metsik linnapark, looduslik linnapark 475.Urbanisation- linnastumine 476.Ushered- kohanäitaja, juhatama 477.Utility kasulikkus W 478.Vague terms ebamääraselt 479.Validated performance valideeritud tulemuslikkus 480.Valley- org 481.Walnuts- kreeka pähkel, pähklipuu 482.Variation- muutus, erinevus 483.Vary erinema, muutma 484.Waterfall- kosk, juga, kaskaad 485
kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES, TAASTUVATEL LOODUSRESSURSSIDEL PÕHINEVA ENERGIA KASUTAMINE, HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS, VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE, ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU, IDENTITEEDIKRIIS EHK VÄÄRTUSHINNANGUTE TEISENEMINE.
eraldiasuvast talust hajaküla. Tasase pinnamoega aladel on honed ehitatud lähestikku teede ristumiskohta põllumaade keskele sumbküla. Voorte ja madalamate küngaste nõlvadel leiame ahel- ja ridakülad. Seal, kus viljaka põllumullaga maad oli vähe, tekkisid tänavkülad. Asulate keskkonnatingimused * Suur osa maapinnast on asulates hoonete ja teede all. * Muld saab vähe niiskust. * Õhutemperatuur kõrgem. * Asulate õhk on saastatud. * Tekib palju mitmesuguseid jäätmeid. Linnahaljastus ja taimed linnas * Aed elukooslus, kus elutingimused sõltuvad suurel määral inimestest. * Suurem osa taimi kasvab linnas haljasaladel. * Taimed enamasti inimese istutatud rohkesti kultuurtaimi. * Inimene mõjutab haljasalade taimi oma tegevusega. * Asulate rohelusesaared parandavad keskkonda, summutavad automüra, puhastavad õhku. Loomad linnas Linnas elavad loomad, kes on linnaeluga kohastunud.
Kompostimine. Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 8. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi õppe-metoodikakabiinet, Tallinn 1994 9. Kähr, A. Kompostides saad rammusat aiamulda. Postimehe teemaleht „Sügis aias“, 06.09.2011 10. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 11. Tarang, T. Peremehe parem käsi. Farm Plant Eesti (teatmik) Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 12. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 13. www.e-weber.ee 14. Nodic Cement, koduleht 15. Terracottem Eesti Aiaklubi kodukas). 72 6. KASVUPINNASTE TOOTMINE Enamik kasvupinnaseid sobib paljude taimeliikide kasvatamiseks ning paljude erinevate objektide
annaabi.ee 
