üle miljoni inimese. New Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis, kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47)
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses.
koolitamiseks, samuti põgenike majutamiseks. Siiski näib, et Peipsi-äärne puhkemajandus hakkab pikapeale taastuma: Kesk-Eestisse kuuluvad regioonid on omavahel üpris sarnased. Nad asuvad merest eemal ega oma peale põllumajandusmaa ja metsa muid eriti olulisi loodusvarasid. Sellepärast ongi nad üldiselt olnud kogu ajaloo jooksul põllumajanduslikud, vähesed ja väiksed linnadki on olnud seotud peamiselt põllumajandustooraine kokkuostu ja töötlemisega. Ka praegu iseloomustab neid maakondi suhteliselt hästiarenenud põllumajandus ja üldse toitluskompleks, mida on hakatud oluliselt ümber kujundama. Muust tööstusest on rohkem arenenud vaid metsatööstus ja õmblustööstus. Viimasel ajal hakkab siginema masinaehitustki. Järvamaa, mis varem Viljandi- ja Lääne-Virumaast selgelt maha jäi, areneb viimasel ajal suhteliselt kiiresti.
Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss, aednik jt), nii et see oli võrdlemisi suur asula. Asulatevõrgu areng uusajal XVIII sajandi lõpul alanud ühiskondlike muutuste käigus kujunes ümber ka Eesti asulastik. Järjest rohkem läks vaja selliseid inimesi, kes tavaliselt asusid linnades - kaupmehi, teenindajaid, haritlasi, ametnikke. Neid saigi järjest rohkem ja nende arvelt hakkasid linnadki kasvama. Siiski, kõige arvukamateks linlasteks said varsti vabriku- ja tehasetöölised, kes asendasid seniseid käsitöölisi. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse tekkis ka hoopis uusi linnu (näiteks Kunda, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid
annaabi.ee 
