mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõidust (viaduktist) ning lõpeb lõuna pool Jaska mõisa juures, olles 4,2 kilomeetri pikkune. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920.
Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone
Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn Schnelli tiigi ümber, juba see teeb pargi väga eriliseks, sest mujal on kaitsekraavid täi- detud ja siis park rajatud. Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud
ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on rajatud elanikele valgustatud promenaad, mida ääristavad täies pikkuses männid, tammed, pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass
12 - 13 15. detsember Telefonikõne C.F.Hahn Pub Lk. 13 2 Sissejuhatus Antud uurimustöö eesmärgiks on analüüsida ja anda hinnang kahe toitlustusasutuse kvaliteedile ning tasemele. Esimeseks toitlustusasutuseks valisime C.F.Hahn Pubi (Carl Friedrich Hahni) , aadressiga Riia mnt 129 a, mille maja on valminud 1850ndatel aastatel ning on Pärnus rohkem tuntud kui ,,Linnaaedniku Maja,,. C.F.Hahni Pubis on peale rikkaliku toidu- ning joogivaliku reedeti ja laupäeviti erinevad esinejad igale vanusegrupile ning ka iganädalased jazzikolmapäevad. Teiseks valisime Cafe Peccadellot, aadressiga Papiniidu 8/10, mis asub Kaubamajakas ja seetõttu on hea võimalus võtta aeg maha keset tunglevat ja kiirustavat kaubakeskust, eralduda muust maailmast ning nautida maitsvat toiduvalikut. Cafe Peccadellos on lisaks toitlustamisele olemas
12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid Harku järv ümbruses pole Natura 2000 alasid. Looduskaitse all on Haabersti piirkonnas järgmised objektid: •Vabaõhumuuseumi kivikülv •Kevade kivi •Lesta kivi •Lõuka kivi •Mustkivi •Varjualune kivi •Vesiveski kivi •Veskimetsa kivikülv •Võrgukuuride kivi •Kakumäe paljand Lisaks on kaitse all endise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1907-1940) kunagine puukool- aed. Kaitsealustest taime-, seene ja loomaliikidest on Haabersti linnaosas esindatud 2 kaitse- alust loomaliiki (nahkhiired), üks seeneliik ja 5 taimeliiki. Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised: •loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas; •Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuni-raunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp
Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik. Paekaldasse tuli puude istutamiseks raiuda augud. Viljapuuaed. Lossi läheduses ja jõeorus on
annaabi.ee 
