mustrid, mis saavad aluseks meie kategoriseerimise, teadmisete ja kogemusete süsteemidele. (Johnson 1987; viidatud Õim 2008: 623 järgi) 4.2 Entsüklopeediline semantika Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10) · Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat Evensi jt järgi heidab kognitiivne semantika kõrvale väite, et pragmaatikal ja semantikal on kaks erinevat uurimisala. Kognitiivne lingvistika leiab, et teadmised sõnade tähenduste kohta ja
koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Kokkuvõtlikult tõestas see, et paljud keeled on omavahel suguluses.
siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse. 1965 Aspects of the Theory of Syntax. Kõik ei poolda keeleteaduses tema seisukohti, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha. Transformatsioonigrammatika: eesmärgiks oli seletada mõningaid keelega seotud teoreetilisi probleeme, nt: kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika oma vanemate lausungitest ja suudavad produtseerida keelelisi üksusi, mida nad varemkuulnud pole?
Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress, Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele (Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka
Chomsky jaoks on UG veenvaimaks tõendiks fakt, et lastel võtab oma emakeele edukas äraõppimine väga vähe aega. Lisaks väidab ta, et on väga suur vahe lapsi ümbritsevate lingvistiliste stiimulite ja nende omandatava rikkaliku lingvistilise teadmise vahel Noam Chomsky • Sündis 1928 Philadelphias • Oli algselt eelkõige huvitatud loogikast ja matemaatikast. • Osalt poliitiliste huvide kokkulangemise tõttu Zellig Harrisega suundus siiski lingvistikasse. • Poliitiliselt anarhistlikel ja sotsialistlikel seisukohtadel, on väga julgelt kritiseerinud USA välispoliitikat. • Keeleteaduslikud olulisemad teosed: – 1957 Syntactic Structures – 1965 Aspects of the Theory of Syntax – 1995 The Minimalist Program • Chomsky mõju keeleteaduses: kõik ei poolda tema vaateid, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha.
annaabi.ee 
