siirdumine Venemaal. Eesti germaanikeelne eliit esindas lisaks läänepoolse Euroopa tsivilisatsiooni ja kristlikku läänekirikut, mille väärtustest jõudis nii mõndagi ning aja jooksul ikka rohkem ka eesti talupoega. Akadeemiline tegevus: Kultuuriürituste, muusika- ja tantsufestivalide kõrval on olulised ka soome-ugri rahvaste ja keelte teaduslik uurimine. Alates 1965. aastast ilmub Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri Linguistica Uralica. Tartu ülikoolis on eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond ning Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tartu ülikoolis tegutseb ka Paul Ariste põlisrahvaste keskus. Tegemist on interdistsiplinaarse üksusega, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid, soomeugrilasi õpetavaid ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid ülikooli liikmeid. Fennougristika või soome-ugri keelte
Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin Hiietam, Anne Tamm, Liina Lindström, Helle Metslang. Sõnamoodustus: Reet Kasik, Silvi Vare. Semantika: Haldur Õim; Renate Pajusalu, Ilona Tragel. Arvutilingvistika, keeletehnoloogia: EKI, TÜ, TTÜ Küberneetika Instituut. Haldur Õim, Mare Koit, Einar Meister, Meelis Mihkla, Kaili Müürisep jt. Tänapäeval olulisemad väljaanded: ajakirjad Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica; Emakeele Seltsi Aastaraamat, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat; ülikoolide sarjad.
inimest nii Eestist kui ka mujalt. 4.2 Oma Keel (OK) Oma keel on Emakeele Seltsi poolt alates 2000.aastast välja antav ajakiri Eestis, mille väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kui kõik enne 2000. aastat ilmunud keeleajakirjad olid mõeldud eelkõige filoloogidele (Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica) või keskendunud murretele (Kodumurre), siis Oma Keel on esimene, mis on mõeldud kõigile keelehuvilistele. Oma Keel levitab mõtteviisi, et eesti keel ei ole vaid kirjakeel ega kohalikud murded, vaid paljudest keelekujudest koosnev keeruline süsteem. Ajakirjaga üritatakse inimestesse süstida teadmist, et eesti keel pole sugugi halvem
Kraut, Einar 1998. Hääldus. E. Kraut, E. Liivaste, A. Tarvo. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri. 1094. Kull, Rein 2000. Kas kindel või lagundatud kirjakeel. Keel ja Kirjandus 1, 19. Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. Keel ja Kirjandus 2, 3, 8389, 144148. Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängisõnaraamat. Tallinn. Loog, Mai 1992. Sanat tyttöjen ja poikien puhessa. Tutkimus Tallinnan koululaisten puhekielesta ja slangista. Opera fennistica linguistica. Tampere. Maruste, Rait 1988. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts. Org Ervin, Reiman Nele, Uind Katrin, Velsker Eva, Pajusalu Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. Keel ja Kirjandus 4, 203209. Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9, 529543. Pajusalu, Karl 1992. Regional and Social Varieties of Estonian. UralAltaische Jahrbücher
(Unification requirements in the language of politology). Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Donald C. Király 2000. A Social Constructivist Approach to Translator Education: Empowerment From Theory to Practice. Manchester: St. Jerome. Rein Kull ja Henn Saari 1975. Die Entwicklung des estnischen terminologischen Gedankens und die Förderung der Fachsprachen in den letzten Jahren. – Congressus Tertius Internationalis Fenno- Ugristarum. Pars I. Acta Linguistica. Tallinn: Valgus, 245–249. Kirjandus 265 Elis Kõrvek 2009. Refiner Tõlkebüroo analüüs Eesti tõlketuru konteks- tis: magistritöö. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Alexander Künzli 2007. The ethical dimension of translation revision. An empirical study. The Journal of Specialised Translation, (8), 42–56. George Lakoff ja Mark Johnson 2003. Metaphors We Live by. Chicago: University of Chicago Press.
annaabi.ee 
