sternothyroideus radix superior laskub mööda a. carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid. B) M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru 3. Ramus geniohyoideus m. geniohyoideusele 4 Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast): 1. Rami linguales innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m. verticalis linguae, esineb anastomoos V närvi n. lingualisega, mille kaudu rr. linguales saavad propriotseptiivseid (tunnetuslikud, kuidas keha ruumis paikneb ja mis liigutusi teeb) kiude. XII närvi ühepoolsel kahjustusel kaldub keel nõrgemale poolele, sest kahjustumata poole m
N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani'ga; annab juure ganglion oticum'ile) n sublingualis (suupõhja lihastele) rr linguales (keele eesmise 2/3 limaskesta innervatsioon) VI N abducens silla ja piklikaju läbib sinus harusid ei anna; tuum pons'i dorsaalosas: püramiidi vahel cavernosus'e lateraalse innerveerib m rectus lateralis't nucl n abducentis Somiidilihaste närv, seina, läbi fissura somaatilis-eferentne
kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1
sulcus velum palatinum suulaepuri - pars postsulcalis tagumine 1/3 keelejuure lähedal limaskest ebatasane aluseks kõva suulae tagaservalt lähtub suulaeaponeuroos lümfoidkoe kogumikud folluculi linguales -> keelemandel -> Musculus tensor veli palatini tonsilla lingualis Musculus levator veli palatini keele ja kõrikaane vahel paiknevad kõrikaaneorukesed F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage tuleb vastu valleculae epiglotticae
Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub süljenäärmete aatsinusrakkudes, kus tekib esmassülg (vereplasmaga isotooniline), millest liikumisel läbi määrmejuhade Na+ ja Cl- resorbeeritakse, K+ ja HCO3- sekreteeritakse. Kiirema süljesekretsiooni korral ei jõua need protsessid väga
annaabi.ee 
