Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G
• Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp • Description - saab lisada kihile selgitava kirjelduse, kommentaari. • Korralduse käivitamine: Nuppmenüü: Text -> Single Line Text Rippmenüü: Draw -> Text -> Single Line Text Käsurida: text Käsu TEXT korral tuuakse käsureale viip Specify start point of text or [Justify/Style]: MÕÕTMESTAMINE • LINEAR - joonmõõde Korralduse käivitamine: Nuppmenüü: Dimension -> Linear
naatide alguspunkt). Joonis 7. Joonis 8. Praktiliselt kõik joonised sisaldavad jooni. Enamasti kasutatakse pidevjooni, kuid lubatud on kasutada ka paljusid teisi joonetüüpe. Soovitatav on sobiv joonetüüp häälestada juba enne tema kasutamist (ehkki joonetüüpe saab tagantjärele alati muuta vt. lk. 37). Hääles- tamist saab teha käsuga `LINETYPE, mille tulemusena avatakse dialoogaken (vt. joonis 7). Sama dialoogaken on avatav veel kahel viisil: kas rippmenüü Format valikuga Linetype... või ikoonilati Object Properties akna Linetype Control valikuga Other.... Sama aken pakub 12 ühtlasi kiireima võimaluse jooksva joonetüübi vahetamiseks, eeldusel et vajalik joonetüüp on juba laaditud. Dialoogaknas on näidatud sisemällu laaditud joonetüübid, kusjuures pidevjoon
37 1 1 2 1 a 2 b c Liitjoone laiade osade – äärejoonte vahele jäävate – alade "värvumine" on määratud kä- suga FILL ja lülitub sisse/välja käsuga REGEN. Jooneliiki seadstatavat käsku LINETYPE on otstarbekas kasutada käsurea vahendu- sel vaid siis, kui soovitakse saada mingit erilise kujuga joonemustrit ja või siis, kui soovitakse laiemat joont, milles oleks säilunud kitsamale joonele iseloomulikud tühikute-kriipsude- joonelaiuse suhted. Vanemates AutoCAD-vormingutes oli see nõue täidetud automaatselt, uuemates enam mitte ja, nagu edasi näeme, muutub joone laiuse muutmisel vaid joone üksikosade suurus risti joone kulgemise suunale
suunaga „ülalt vasakult alla paremale”: ⃠ Üldiselt on NIMEs kasutatud suur- ja väiketähed arvuti seisukohalt samaväärsed, erandiks on salasõnad. Tavaliselt kontrollib arvuti üheliigiliste objektide ainukordsust ja ei luba korduvkasutust, kuid on rida käske, kus puudub ainukordsuse kontroll, näiteks käsus VIEW. Nimega on AutoCADi objektidest näiteks: hulkjoone kujundus (Multiline style); joonised (Drawing); joonte kujundus (Linetype); kihid (Layer); kirjapildid (Text style); kuvari jaotus vaateakendeks (Viewport configuration); mõõtmestamismoodused (Dimension style); plokid (Block); ÜLESANNE I Pinnatükk 62 plottimise seadistused (Plot setting); plottimismoodused (Plot style); rühmad (Group); slaidid (Slide); stseenid (Scene);
annaabi.ee 
