mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”. Tõlketöö Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 kaasaegset prantsuse luuletajat” („19 moderna franska poeter”, 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” (2001) kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eestikeelsed teosed • "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
kunsti kohta. Oluline on esse Baudelaire`ist ja Sartre`ist. Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) Eesti keeles "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) "Oma luulet ja võõrast" (1990) Rootsi keeles "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (1988) "Om litteratur" (1988) Esmaspäev Meenutades oma soengut eilsel tantsul töölineiu sööb kui leiba suitsust laotust akna taga nutab naerab meelitab merd et see hiiliks tehasesse Käekell kõhkleb masin laulab oma transtsedentset laulu veri veri kunas saad sa läbipaistvaks neiu soonis käekell tõttab http://www.youtube.com/watch?v=eGXjY6TLRUo
Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Teosed Eesti keeles "Ankureti lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) Rootsi keeles "Oma luulet ja võõrast" (1990) "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Marsyase nahk [artiklivalimik]" "Poesi" [Luuletused] (1988) (1997) "Om litteratur" [Kirjandusest] (1988) "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid "Om kunst" [Kunstist] (1988) prantsuse ja rootsi luulest" (2001) "Om musik" [Muusikast] (1988)
Ilmar Laaban (1921-2000) l Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist l 1943. aasta mais pages Soome kaudu Rootsi l Esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946 Stockholmis, mida peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. l Looming: "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946), "Rroosi Selaviste" (1957), "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) Helga Nõu (1934) l On eesti kirjanik ja õpetaja l 1944. aastal pere põgenes Rootsi, Helga oli siis 10aastane l Looming: “Kass sööb rohtu” (1965) “Kord kolmapäeval” (1967), “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (1967), “Hundi silmas” (1999) l Tunnustused: Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971), Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983), Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983),
Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid ,,häälutusteks". Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD-plaat. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja 14 kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles
kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda dzäss ja dodekafoonia. Õpingute kõrvalt andis Laaban keeletunde ja tõlkis saksa ja prantsuse luulet. (,,Ilmar...",11.01.09) Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi Ülikoolis, kus ta hiljem töötas lektorina. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet.(,,Ilmar...",11.01.09) Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios.(Malin,11.01.09) Aastail 1964 ja 1965 elas Ilmar Laaban mitu kuud Põhja-Ameerikas. Tal oli plaanis pidada
adekvaatsema kajastuse poole. Tähtsamaiks on tema jaoks siiski väärtused. 23. Ilmar Laabani luule ja häälutused Eesti pagulaskirjanduse kosmopoliit ja avangardist. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. Ta oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Esikkogu väljapeetud sürrealismiga ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) tekitas oma loominguga võõristust, eemaldus eesti traditsioonist. Kasutas modernismi uuemad võimalusi. Avaldas rootsi luuletaja Erik Lindegreniga valiku prantsuse moderluulet rootsi keeles (1948). Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see sisaldas intelektuaalseid mänge keelega, sisaldades kõlaefektidele rajatud paradokse ja anagramme. Laaban soovis sellega teostada pööret, milleni püüdsid jõuda suuremad rühmitused, kuid ta ei jõudnud selleni. Laaban nimetas oma kõlaluule häälutusteks, mis on inspireeritud prantsuse või rootsi keelest. 24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid.
annaabi.ee 
