aladel väga tavaline põldsinep, Kagu-Eesti happelistel muldadel domineerib tema asemel põldrõigas. Vähem on kliimast sõltuva levikuga umbrohtusid - vaid saarte ja lääneranniku põldudel esineb põld-varsapõlv. Vastavalt kultuurtaimede arengule on igal viljal eelisarengus teatavad umbrohud - rukkis rukkilill ja rukkiluste, nisus äiakas (nisulill), odras põldsinep, põldrõigas ja tuulekaer ning linas linatuder ja lina-kirburohi. Vastavalt mullaharimis- ning umbrohutõrje võtetele on muutunud põldudel domineerivad umbrohud - mõned on viimastel aastakümnetel peaaegu kadunud (rukkiluste, äiakas), teised aga on levinud eriti ohtralt (hanemaltsad). Uusi meie põldude umbrohtusid on kujunenud ka tulnuktaimede hulgast (võõrkakar, rebasheinad, kukehirss). kahjurid, parasiidid Kultuurtaimi söövad nagu looduslikke liikegi mitmesugused bakterid, seened, nematoodid,
(s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12- 15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb
t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12-15.
5. Hübriidne liigiteke erineva genotüübiga taimede ristumisel. Liigiteket soodustava tegurina lisandub kromosoomide arvu kordistumine polüploideerumine. Liigitekke kulg: 1. Kiire valik nt tudrad. Eellasliigi kasvamisel linapõldudel koristati tuder koos linaga ja koos linaga külvati ala maha linakupraga kõige sarnasema uju ja raskusega tudrakõdrad. Nii kujunes teistsuguse viljasuurusega linaumbrohi linatuder. 2. Aeglane valik nt laialehiste metsade liigid. Ühistest eellastest on pärit erinevad pärna liigid. 3. ... skeem. 4. Harilik jõhvikas on tekkinud suureviljalise ja väikseviljalise jõhvika hübriidina. 5. Kare kõre on amfiploid, mis on tekkinud looduses pehme kõrviku ja kirju kõrviku ristumisel. ELUVORMID. LIIKIDEVAHELISED SUHTED Eluvormide liigitused
(Critically endangered), Ohustatud EN (Endangered), Ohualdis VU (Vulnerable), Ohulähedane NT (Near threatened), Ohuväline LC (Least concern), Puuduliku andmestikuga DD (Data deficient), Mittehinnatav NA (Not applicable), Hindamata NE (Not evaluated). Eestis hävinud RE - Looduslik populatsioon on hävinud või tõenäoliselt hävinud ja neid taimeliike pole Eestis enam vaatamata otsimisele leitud alates 1950. aastast. Selliseid liike 25(27). Näited: Süstjas võtmehein, Liht-võtmehein, Linatuder, Vesikas, Soo-erika, Munajas alss. CR äärmiselt ohustatud - lehitu pisikäpp, rohekas õõskeel, lääne sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp, Mägi-kadakkaer, Virgiinia võtmehein, Sinine kopsurohi, pisilina, Äiakas, jne.
Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till Ebameeldiv naabrus: linatuder lina; orashein raps, teraviljakultuurid; tatar orashein, ahtalehine kõrvik, üheaastane nõianõges; kaer põld-harakalatv, malts, kukeleib; peet äiakas; nisu kesalill, valge karikakar Tagetes hävitab harilikku orasheina, harilikku kassitappu ja põldosja, mõjub tõrjuvalt ka nematoodidele. Mõjub soodsalt roosidele ja õunapuudele. Raiheinad tõrjuvad orasheina. NB! Näiteks õunapuuseemed ei hakka emataime all kasvama kuna seemenele mõjuvad pärssivalt puu
annaabi.ee 
