Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Pihustatavad deodorandid, parfüüm ja higi võivad jätta siidkangale plekid. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidi nimetatakse tekstiilide kuningannaks ning siidist tooted toovad koju ehtsa luksuse. Siidikangast rõivaste kandmise õigus reserveeriti Hiinas algselt ainult keisri perekonnale ning tähtsamatele ametnikele. Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid,
sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19
Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidiuss pressib siidinäärmetest välja valgulahust, mis õhu käes kohe tardub ühtlase läbimõõduga läikivaks siidikiuks. Siidikiudu saadakse siidiusside kookonite lahtikerimisel. Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill.
sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie. Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Ka värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.sajandi
Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe, isoleerib nii külma kui ka kuuma.. Ta on läikiv ja tugev. Siid on väga ilus ja kallis tekstiilimaterjal, seepärast ongi leiutatud mitmesuguseid tehis- ja sünteeskiude, mis on välimuselt siidiga sarnased, kuid palju odavamad.Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. siidiuss -5- Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiud Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalsed lahused. Siirupitaoline tsellulooslahus pressitakse läbi väga peente aukude mõne teise sobiva
Püksid, lakaga (lappidega) kintspüksid, õmmeldi lambamustast villasest riidest, keha ümber liibuvad. Lakk kinnitus kummalgi küljel vasknööbiga. Sääred ulatusid veidi üle põlvede, sääreotsad jäeti õmblusest lõhikusse, käivad 3 vasknööbiga kinni, hilisemal ajal seoti sääreotsad ka nööridega kinni. Suised püksid, õmmeldi valgest jämedast linasest, lõikelt sarnanesid villaste pükstega, ainult vasknööpide asemel linasega ületõmmatud puunööbid. Tagaküljel olev värvli lõhandik linase paelaga kinni köidetud. Vatt õmmeldi samuti kui püksidki lambapruunist või mustast villasest riidest. Ida Saaremaal oli 19. sajandi keskpaigas kandma hakatud püstkraega lühikest vatti. Hõlmad kinnitati neil ühe või kahe tina või vasknööpide reaga. Vest õmmeldi lambamustast villasest kangast valgele linasele voodrile. Püstkrae kinnitati 2 vasknööbiga. Mõnel vestil olnud
annaabi.ee 
