töötanud hiigeltehased, nende asemele loodi uusi ettevõtteid arvestades Eesti toorainega (kütuse-, keemia-, puidu-, paberi ning toidutööstus), masina- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt Eesti vajadusele ja Lääne-Euroopa turu nõuetele. Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine, piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks said UK ja Saksamaa, välja veeti põllumajandussaadusi, sisse aga tööstusseadmeid ja tooraineid. 1921. a. algul tunnistasid Eesti iseseisvust juhtivad demokraatlikud suurriigid, samal sügisel võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai
kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti Põllumeeste Selts, mille asutajaliige Mart Pool oli. Mart Pool1 tegevusest on kirjutanud Jüri Kulbin (1981): "Piistaojal hakati talumajandust korraldama C.R. Jakobsoni õpetuse järgi... Talus piirati linakasvatust ja hakati edendama piimakarja pidamist... See, mis Jakobsonil eeskujuliku talumajapidamise väljakujundamisel Kurgjal pooleli jäi, arendati edasi Piistaojal." PIISTAOJA TEADUS- TOOTMISMAJANDINA 1925. aastast oli Piistaoja tegelikuks pidajaks Theodor Pool, kes kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks tootmiskatsemajandiks ka tänapäeva mõistes. Th. Pool oli teadlane-
Venemaa huvides töötanud hiigeltehased, nende asemele loodi uusi ettevõtteid arvestades Eesti toorainega (kütuse-, keemia-, puidu-, paberi ning toidutööstus), masina- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt Eesti vajadusele ja Lääne-Euroopa turu nõuetele. Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine, piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu
vahel ja ei suutnud kokkuleppele jõuda g) puudus riigi kontroll ettevõtete üle, g) ettevõtteid kontrolliti riigi poolt maksu- ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi
2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist iseloomustavad b)
2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist
Selleks et omada ülevaadet ja orienteeruda selles suures näitajate hulgas on need näitajad vaja teatud põhimõtete kohaselt süstematiseerida. Süstematiseerimine võib toimuda erinevate tunnuste alusel. Esimeseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajad; a) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajad; b) kartulikasvatust iseloomustavad näitajad; c) heinakasvatust iseloomustavad näitajad; d) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne. 2. Loomakasvatust iseloomustavad näitajad; a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside (tootmispotentsiaali) olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad;
annaabi.ee 
