järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalil Kirjanikke Raamatuks Võtmed Linadest Pesudele Põrandani Kallastel Kevade Aastatesse Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... 4. Moodusta nõutud vorm. Ains. Olev MILLINE ...................................................... Ains. Osastav NELJANDIK- .................................................
Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka sigivust edendav jõud. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö raske töö juures tugevust ja hoidis ära venitusi. Vöö kandmise tähtsust just töö juures kinnitab Lõuna-Eestis tuntud vanasõna: tee tööd ja kinnita vööd, kui sööma lähed, siis nõrguta. Tööl ei kantud alati kirjatud vööd, vaid seoti ümber keha linadest või takkudest keeratud pael 3 Piduriided Kui argipäeva rõivastuses oli esmatähtis praktiline funktsioon, siis piduriietuses tuli esikohale esteetilisus, rõhutamaks sündmuse pidulikkust ja erilisust. Elu pöördelistel hetkedel nagu pulmad ja matus oli lisaks esteetilisusele tähtsal kohal rõivastuse maagiline funktsioon. Sellest
See valendus hämaras kaugusse kaob Läbi uste ja saalide kui tuled sina Siis lina su jalge all tuksleb ja taob On uste ja saalide avatus pühapäev Ja linadel kehad ja patjadel pead Ja hämarad kaugusedkutsuvad üha ja plikad on kenad ja batjad on head Neil pikkadel linadel lõppu ei tule Neil hävingut haududes lõpeks sul taip Ja ennem sa kõnged ja ennem sa sured Kui lõpeb see pikkadest linadest vaip ARMASTUSE ALTARID Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad kõed on siia poetanud sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdunud sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas
Paadisolija Alandi oli vaikselt hulluks minemas, mõtles muudkui asjadele mida oleks pidanud veel kodus tegema ja mis tegevustega ta jätkab kui kord see paadisõit läbi on ning lõpuks arvas ta end nägevat kaevu ning asus vett lakkuma sellest. Ent teised reisijad tõid ta tagasi reaalsusesse püüdes teda eemale tõmmata ühe reisija käest, mida ta lakkus arvates et see on vesi. Hiljem jätkub Alandi hullumeelsus, kui ta mõtleb kodust ja saunast ning puhastest linadest. Ta läheb paadi äärele ning taipab, et seal pole sugugi tema hoov kuid keegi paneb talle jala ette ja ta lükatakse merre. Mees kes seda tegi, oli Andrus Sipria, kes veel naeris, et vajus kohe põhja nagu kivi. Enda teo õigustamiseks oli tal kolm põhjust kättemaksuks liiga soolase singi eest, tegu oli juhtunud koerusest ja ei suutnud end takistada enne kui asja korda saatis ning peamiseks põhjuseks tõi suure inimarmastuse. Pärast seda
Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse, et nemad on surmale kõige lähemal. Surmajärgsel hommikul teevad naised oma juuksed lahti ning lõpetavad kandmast akanjot (naiste traditsiooniline riideese) ning mehed ei kanna mütsi. Seda tehakse 2-3 kuud, olenevalt kui lähedased ollakse surnule. Kui keegi vanematest hõimuliikmetest tunneb, et mõnel hingel on külm või mõni hing on üksik, korraldatakse pidustus, mida nimetatakse Zanahariks. Koonlud võetakse linadest lahti, tantsitakse ja räägitakse nendega. Peale seda mähitakse nad kallitesse uutesse linadesse, võetakse õlale ning tantsitakse edasi. Peale sellist riitust, viiakse surnud tagasi hauakambrisse. Sellelaadset usuriitust korratakse iga seitsme aasta tagant. Kadunuke saab usuriitusest osa võtta senikaua, kuni temast on jäänud järele ainult natukene tuhka. [1] Malgasside suurimad hõimud Meriinad 6
Päike ja õpilased tulid välja. Hakklause ehk anakoluut seostumata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses. Nt. Ma ei ole muidugi kindel ... aga ikkagi ... milleks just mina ... eksitus ehk ... absurdne olukord. Sidesõnastuselt hälbiv Sidesõnakus lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljus. Nt. ... rääkimata ristimismaksust ja matusemaksust ja laulatusmaksust ja mahakuulutamismaksust ja ligemale sajatiinuselisest kirikumõisast ja rukkist ja otradest ja kaertest ja linadest ja õlgedest ... (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust
tärkmeist läbiaetud paelaga. Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid, mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul. Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab ilmekalt P
annaabi.ee 
