,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab
Lillian läks endale kleite ostma. Clerfayt sõitis Rooma oma armukese Lydia Morelli juurde. Lillian oli olnud tema jaoks seiklus, ei midagi tõsist. Lydia Morelli oli tema jaoks see õige. Kui Clerfayt Lilliani jälle nägi, ei tundnud ta teda enam ära. Lillian oli Pariisis palju muutunud. Ta tundis end vabana. Clerfayt ei tahtnud enam Lydiat. Clerfayt ja Lillian läksid restorani, kuhu tuli ka Lydia koos Johnsoniga. Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna
Ta nägi neid, vastutasuks pidi ära andma ühe oma kleidi, kuid ta riided olid niikuinii suureks jäänud. Ta oli ikka veel haige ja ta teadis, et sureb lähiajal. Nad läksid õhtul mägionni, kus iga täiskuu ajal korraldati öine pidu. Külalised saabusid suusaülikondades või kostümeeritult. Lillian uuris üksikasjalikult Clerfay reisiplaani. Kuna ta pidi paari päeva pärast lahkuma, algul arvas mees, et naine teeb nalja. Kuid see polnud nii. Lillianil oli plaanis Clerfaytga minna ainult kuni Pariisini, kus ta saab kokku oma onuga kes haldab tema varasid. Lillian oli õnnelik. RAAMAT
Lillian läks endale kleite ostma. Clerfayt sõitis Rooma oma armukese Lydia Morelli juurde. Lillian oli olnud tema jaoks seiklus, ei midagi tõsist. Lydia Morelli oli tema jaoks see õige. Kui Clerfayt Lilliani jälle nägi, ei tundnud ta teda enam ära. Lillian oli Pariisis palju muutunud. Ta tundis end vabana. Clerfayt ei tahtnud enam Lydiat. Clerfayt ja Lillian läksid restorani, kuhu tuli ka Lydia koos Johnsoniga. Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid
nägemata, kes peab nii noorelt ja vara lahkuma nii imelisest maailmast. Tal oli raske leppida, et ta on haige. Kuid ühe päevani, mil ta sai jälile saladusele. Ta nimelt mõistis, et tegelikult ei ole millestki peale iseenda võimalik ilma jääda. Kuigi ta ei saanud lahti oma haigusest ja tema elu oli kohe varsti lõppemas, tundis ta ikkagi rõõmu ja naeratas, kuna ta hingas veel. Et ta oli veel olemas. Pärast Cleyfayt'i surma oli Lillianil väga raske. Ta oli kaotanud justkui tüki endast. See oli nii kummaline, et ühel hetkel oli kõik korras, nad naersid koos ja rääkisid juttu, ja järgmiselt enam ei olnud ning ei saa ka enam kunagi olema. Naisel oli keeruline elada edasi tavapärast elu. Juhuse tahtel sattus ta uuesti kokku Volkoviga sanatooriumist. Mehega, kes oli tal enne Clerfayt'i olnud südames. Kuigi naisel oli siis veel raske, oli ta õnnelik, et sattus kokku Boris Volkoviga. Naine
röntgenipildid lohakile, saab aru, et tal väga vähe veel elada. Kas elada see aeg kuurordis või minna taas inimeste hulka ja elada see viimane järelejäänud poolaastak täie rinnaga. Tema otsustab lahkuda, väga riskiv, otsustav ja omapärane naine. Lahkub koos võidusõitjaga, sest ta tunneb, et päris üksi ta ei julgeks minna, aga ta teab, et tal haigusehood. Samal ajal suhtub see noormees temasse kui tervesse, see meeldib talle eriti. Kuna Lillianil on raha, võidusõitjal ka, siis nad elavad väga luksuslikku elu, ostavad viimasepeal riideid, ööbivad viimasepeal hotellides naudivad elu. Lillian ongi selle peale välja jäänud ju, et vaadata veelkord maailma. Aga võidusõitjast noormees armub temasse. Armastus teeb nõrgaks, hakkab rääkima Lillianile, kuidas ennast ravida, hakkab muretsema naise tervise pärast. Aga Lillian ainult sellepärast temaga kaasa tulnud, et võidusõitjas on elunautijat
lohakile, saab aru, et tal väga vähe veel elada. Kas elada see aeg kuurordis või minna taas inimeste hulka ja elada see viimane järelejäänud poolaastak täie rinnaga. Tema otsustab lahkuda, väga riskiv, otsustav ja omapärane naine. Lahkub koos võidusõitjaga, sest ta tunneb, et päris üksi ta ei julgeks minna, aga ta teab, et tal haigusehood. Samal ajal suhtub see noormees temasse kui tervesse, see meeldib talle eriti. Kuna Lillianil on raha, võidusõitjal ka, siis nad elavad väga luksuslikku elu, ostavad viimasepeal riideid, ööbivad viimasepeal hotellides naudivad elu. Lillian ongi selle peale välja jäänud ju, et vaadata veelkord maailma. Aga võidusõitjast noormees armub temasse. Armastus teeb nõrgaks, hakkab rääkima Lillianile, kuidas ennast ravida, hakkab muretsema naise tervise pärast. Aga Lillian ainult sellepärast temaga kaasa tulnud, et võidusõitjas on elunautijat. Enne kui