ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad
Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne
Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid.
Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid.
Toit toodi lauale alati lahtilõigatuna, kuna söödi näppudega. Sööjaid ümmardas alati arvukat orje ning külalised võtsid tavaliselt ise oma ümmardajad kaasa. Tavatu polnud ka olukord, kus üks eriline ori pidi maitsma peremehe toitu, et teha kindlaks, et see mürgitatud ei olnud. ,,Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195). Pärast õhtustamist joodi lahjendatud ja maitsestatud veini ning joojatele pandi kaela lillevanikud. Ka riietusega said orjapidajad oma rikkust rõhutada nimelt mida kallimast materjalist tooga (tooga kattis lihtsat sõrgitaolist tuunikat ja oli vaba kodaniku tunnusmärk), seda paksem rahakott. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult sai teistele oma jõukust näidata ka orjade arvuga, kes saatsid isandaid sõitudel, hoolitsesid emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees
soodustasid trükikunsti murranguline areng. Sellel perioodil suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatati raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik oli linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutus madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Moes oli antiiksammastele toetuv kaaristu. Seinapinda hakkasid kaunistama poolsambad ja pilastrid (joonis 24), simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). [19] 17 Joonis 24. Woodbury kohtumaja pilastrid. [1] Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, kuna elu oli koondunud kirikute ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama hoopis enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid omaenda ettevõtlikkusest
Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. 6 ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide sisendamise pärast võrdluses loodusega, aga ennekõike oma ligimestega" (Rousseau 1755 A Discourse of Inequality) Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. ,,Teadused , kirjandus, kunst... lillevanikud raudvarbade ümber, mis inimiesi seaovad, surumas neis alla tõelise vabaduse tunnet, millesse nad sündinud olid, pannes neid oma orjust nautima ja tegemas neist, mida kutsutakse - tsiviliseeritud inimene" Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud.
annaabi.ee 
