sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2) Peamised zanrid Uued maalizanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals. (4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal
Selle suurim esindaja on Rubens ning üks kuulsaim portreist oli van Dyck. Ja rohkem ma ei viitsi nende sellide kohta kirjutada... 11.Hollandi majandus Hollandis oli noor ning edukas turumajandus, kunst oli sellega kooskõlas. Nt 1609 asutati Amsterdami pank. 12.Hollandi maali zanrid olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes portreekunst-nt grupiportreed, portreedelt vaatab meile vastu rahulolev,teovõimas,energiline kodanik natüürmort-kujutati jahisaaki,lillevaase,vaagnaid,veinikarikaid,vaipu maastikumaal-eriline koht meremaalil 13.Rembrandt oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja. Ta maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Rembrandt armastas neid, keda kujutas, väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised, mõõdupuuks oli sisemaailm ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", ,,Autoportree" + maalid Saskiast
interjöör. •Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu. •Inimesed vabas, juhuslikuna mõjuvas poosis. •Nende iseloomustamiseks kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendit. •Palju portreid Inglismaa kuninga Charles I õukonnast. Anthonis van Dyck’i autoportree Peamised žanrid •Olustikumaal–kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. •Portreekunst(sageli grupiportreed). •Natüürmort– kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. •Maastikumaal–eriline koht meremaalil, oma rikkuste eest tänulik merele
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil + kujutati lihtsaid aga isikud rahuliolevad toitudega, (Hollandi rikkuse põhiesin mugavaid Hollandi ent teovõimsad ja veinikarikaid, vaipu allikas); daja kodusid, asju energilised; jne; žanr kujunes puhtrealistlikud kujutati põhitegija Frans välja Hollandis; maalid; kujunes
Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne · Maastikumaal eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik REMBRANDT Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid. Tema maalides on sageli tunda itaalia baroki mõjutusi. Tõstis olulise esile nn keldriluugi
kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi antud just niisugusena, nagu ta oli, ilma ilustamiseta, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepära kallis. 5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus
Kui see on teada tuleb sellest teada anda maja personalile, kui palju inimesi tuleb. Siis nad oskavad arvestada sellega kui palju taldrikuid, kahvleid, nuge ja klaase nad peavad lauale panema. Samuti oskab personal ka sellega arvestada, kui palju laudu ja toole on vaja. Personal peab kindlasti juubilariga läbi rääkima, kuidas lauad ja toolid ruumis paigutada tuleb. Kindlasti kingitakse juubilarile palju lilli, seega on vaja personalile ka meelde tuletada lillevaase. Tuleb vaadata ka koht, kuhu kõik lilled ära mahuvad, et need näiteks keset tantsuplatsi poleks. Kindlasti on personalil vaja teada ka külaliste arvu. Juubilaril on valida, kas ta laseb teha toidu kohapeal valmis, tellib toitlustuse kuskilt mujalt või laseb kellegil oma perekonnast söögi valmis teha. Söökidest tehakse tavaliselt kartulit, kastet, liha või viinereid ning võib ka mõlemaid teha, kapsast ning mingisuguseid suupisteid. Kindlasti on vaja ka tort teha
annaabi.ee 
