19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli
· 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte · Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi: o Mari Adamson (1963) " iga m ind c
Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm. · Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte. Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone
maalimiskires tunda Willem Claesz He igatsust veelgi suurema “Hommikueine luksuse järele. Hollandi homaariga”. natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, jahitrofeed, kristallpokaalid, hõbekannud, luksusköites VABABAROKK JA KÕRGBAROKK • Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust • Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. • Espinosa saavutab marjade tugeva reljeefsuse kobarate Ambrosius Bosschaert
kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub range geomeetria. · Ka sellel pildil moodustavad küdoonia, kapsas, melon ja kurk täiusliku kaare. · Cotani vaikelule eriomane meeleolu põhinebki kontrastil, mille loodavad täiesti argistest esemetest koosnev tagasihoidlik seade ja maali ülimalt ebatavaline kompositsioon. AMBROSIUS BOSSCHAERT. VARABAROKK · Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust. · Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. · Iga lilleliigi eelnev põhjalik uurimine andis Bosschaerti kimpudele tõetruuduse, kuigi kimp jättis veidi säititud mulje, kuna iga lill seisis omaette ega varjanud teisi.
- R. Meel 13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail. Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983) - Pallase II lennust, käinud Pariisis - Katsetab 20ndatel eri stiile - 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud - Erku ja heledaid värve (erand naisakt- kuldkollane). ,,Akt looduses". - Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism - Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale ,,Natüürmort kalaga", ,,Sügislilled" - 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr. Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). ,,Pariisi bulvar" Erik Haamer - Tartus - Esindas realistlikku suunda - Õppis Pallases N. Triigi juures - Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega - Koloriit pruunikas, hallikas, merd maalides palju sinist - Rootsis elades koloriit eredamaks- erkpunane, kollane
või jalad ja käed äraraiutud -- nagu kommunistlikel timukatel ikka on olnud kombeks teha." Kirjas seisab veel, et jõulud möödusid vaikselt. Süüa ja juua oli aga küll ning samuti maiustusi. Ka ei puudunud jõulukuusk säravate küünaldega, mille all jagati leegionäridele kingitusi. Kinkepakk oli olnud rikkalik ja väärtuslik, millesse kuulus ka pudel parimat prantsuse likööri (mitte konjakit!). Leegionäri igapäevane toidunorm on oma koguselt küllaldane, kuid maitse poolest see Lillemaale ,,ei istunud". Leegionäri palk oli 1947.a. 8000 Prantsuse frangi ümber kuus. Ärid olnud kaupu täis ja produktid vabalt saadaval. Võisid kõike osta, mida aga soovisid, ja seda ajal, mil Saksamaal ja mitmel pool mujal Euroopas olid kaubad veel kaardisüsteemil. ,,Eesti keelt pole ma kahe aasta jooksul kuulnud ega ka rääkinud," kirjutab Lillemaa, ,,välja arvatud ühel juhuslikul kohtumisel Tammiga, mil rääkisime kümmekond minutit emakeeles.
annaabi.ee 
