-17 saj nim suureks sajandiks -"Riik, see olen mina!" , oli ka päikesekuningas (tantsis õukonnaballetis Apollona) -Ministrid ei tohtinud temaga nõupidamata otsuseid langetada, andis välja seadusi ainuisikuliselt - tegeles kõigega -Pariis talle ei meeldinud, sest nooruses oli rahvarahutuste ajal sunnitud sealt põgenema. -Versailles - Mahajäetud paik, kuhu XII läsi ehitada väikse jahilossi. XIV ajal rajati sinna hiiglaslik lossikompleks koos mitme eluhoone, eesõuie , loomapargi, lilleaedade, veealleede jms-ga. 20 000 õukondlast + teenrid, teenindajad, kokad, arstid, lauljad, preestrid jt. Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine) -prantsuse keelest sai diplomaatia keel
Siinkohal tahaksingi tuua välja katkendi Ivar Murdmaa raamatust ,,Ookean tulerõngas", kus kirjanik räägib Tahitist mitte nii roosiliselt, nagu seda on teinud enamik teisi autoreid oma teostes. ,,Paduvihmast märg betoonkai oli inimtühi. Papeete kesklinna andis siit oma paar kilomeetrit vantsida. Vaikne, puhas, enamasti ühekorruseline väikelinn pakkus vähe vaatamisväärset, millise pilguga seda ka ei vaata. Tavalised kauplused, baarid, kohvikud, villad lilleaedade keskel, moodne postkontor. Olid küll ka tahitilased, olid tahitilannad. Motorolleril vuras mööda kirjus seelikus näitsik, uhke ronkmust juuksepahmakas tuules lehvimas. Vana tahitilanna müütas tänavanurgal lillevanikuid, pakkudes neid harvadele möödujaile, kaubitsejate tellitud naeratus tõmmul näol. Ka kohvi täiesti euroopalikus kohvikus pakkus polüneesia päritoluga neiu. Aga need võinuks ka mitte olla, üldmuljet Papeetest see suurt poleks muutnud
Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased,
· Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti. · Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. · Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. · Puit väga tihe ja kõva, halvasti lõhestatav. Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab meil salumetsas kuni 2530 m kõrguse puuna. Võra on tihe ja lai.
Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus.
enamasti paremini kokku kui Iooduslikud aiad, mille puhul kõrgel asuvat villat ümbritsesid põõsad ja Iillepeenrad. Inglise aednik Gertrude Jekylli uued mõtted aedade kujundamisest mis Ievisid ka USA-sse. Jekyllil ei olnud eelarvamust arhitektuuriliste aedade suhtes; samal ajal oli ta huvitatud ka metsikutest aedadest ja istutas väikestele metsalagendikele puid-põõsaid, mis oli selekteeritud ökoloogilise sobivuse alusel. Lilleaedade jaoks võttis ta kasutusele rohttaimedest piirded, mis koosnesid külmakindlatest mitmeaastastest Iilledest. Nende õite ja Iehestiku värv kombineeriti Iäbimõeldult ning taimed istutati heki või kiviseina vastu. Avaldati hulgaliselt aiandusalast kirjandust ka USAs. 19. sajandi Iõpul said seal ilmunud raamatutest kõige populaarsemateks Reginald Blomfieldi "Formalistlik aed Inglismaal" (1892) ja Charles Platti "Itaalia aiad'' (1894)
annaabi.ee 
