Tõelisi aedu oli vähe, peamiselt kirikutel ja võimumeestel 3. Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed. Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed 2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel. 3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel. Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias. Esines ka labürinte, mis olid kas ring, kuusnurk, hiljem ka ruut. Ürdiaeda peeti väheväärtuslikus aiakunstis, asus kõrvalisemas kohas keskajal. Plaaniliselt reeglipärane, ristkülik.
Tartu: AS Atlex M. Horro. (2001) Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Koolieelse lasteasutuse RÕK. (2008) Tartu: Studium E. Isop. (1999) Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ Kirjastus H. Galinskaja, E. Lepik, L. Lilleaas, A. Lints, E. Lootsar, M. Peit, A. Piirma, M. Pohlak, A. Rohtla, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee, K. Väljas. (1979) Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus J. Loko. (2002) Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Ilo 13
Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud. Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast
Ilu, inetus ja ülev kui esteetilised kategooriad. Paljuski see ülev on ilule vastandlik. Kant rääkis, et esteetilist naudingut ja heaolu ei tekita ainult ilusad asjad ja nähtused, vaid ka hiigelsuured, piiritud, vormitud nähtused, mis tekitavad meis kõhedust või isegi hirmu. ,,Tähelepanekuid ilusa ja üleva tundest". Mäestik, mille lumises tipus möllab torm, tekitab meis rahuloluga segatud hirmu. Võime pidada pigem ülevaks. Näiteks kaunis lilleaas orgude põhjas tekitab meis õnne ja rahulolu ja positiivse meeleolu. See on ilus. Nimetab veel üevatena ohtlikult ja ähvardavalt eenduv kalju mägedes või orkaan või vulkaani hävitav jõud, võimsa jõe kosk jne. · Ilus on piiratud ja kindel vorm, ülev on vormitus, piiritlematus, haaramatus, kaootilisus. · Ilus on kvaliteetne. Ülev on ka kvaliteetne · Ilus on elu edenemise tunne ja ülev elu pidurdumise tunne ka laialivoolamise tunne
Aia ümber on kõrge müür, mis sümboliseerib vooruslikkust, ja samas muudab paradiisi tavalisele patusele inimesele kättesaamatuks. See oli kui jumalik täiuslikkus, igavene ja erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele. Kunsti kaudu saavutati meditatsioon inimese ja taevaliku vahel, teisendades reaalsed asjad sümbolistlikeks. Rootsis: Püha Birgitta rajas Vadstena kloostri juurde nii lilleaia, kui ka "rohuaia", kus puude all oli lilleaas. Nii Vadstenas kui tsistertslaste kloostris Alvastras on tänapäeval püütud rekonstrueerida kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud,
annaabi.ee 
