Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi
Ilma kestata pole Forsyte mõeldav - see oleks niisama hea kui romaan ilma sündmustikuta, mis, nagu teada, on ebaloomulik nähtus. Poolpime maja oma inimeste-ridadega, mis kõik ühes suunas vaatasid, sarnanes suure aiaga, täis päikese poole pööratud lilli. June on kangekaelne nagu saatus ta ei lase iialgi lahti. On hetki, mil Loodus ilmutab oma tavalise muretu rahu all varjatud kirgi mühav kevad hakkab äkki läbi lillakate pilvede mandliõitel helendama; lumise mäetipu kohal kumab kuuvalgel üksainus täht ülal kirglikus sinas; ehataeva leegitseval taustal mustab vana jugapuu nagu mingi lõkendava saladuse kaitsja. Ta oli neid inimesi, kes, nagu tillukesed hiina ebajumalad, istuvad iseenda südame puuris, jalad risti, ja iseenda üle igavesti kahtlevalt naeratavad. Kardetav on end millestki kaasa kiskuda lasta, olgu see maja, pilt või naine.
22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate roosade kuni lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva muskaatse aroomiga taim,mis meeldib eriti putukatele. Männassalvei [Salvia verticillata] kasvab 40 kuni 100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas ning Lääne-Aasias. Sordidvalik: Alba õied valged Purple Rain purpursete õiskutega. Salvei ja kulinaaria .
Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø Sinisavi Sinisavi on pehme settekivim, mille algmaterjal kuhjus Kambriumi ajastu meres umbes 530 miljonit aastat tagasi. Nime järgi sinine, on sinisavi pigem rohekas, sageli lillakate laikudega. Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused. Ø sinisavi Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate
ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3] Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim. Looduslikult Eestis ei esine. Külvatakse alates aprillist. Hea meetaimena külvata 3-4 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3. Õitseb 4-6 nädala pärast külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Meeproduktiivsus 150kg/ha. Kirjanduses on pakutud 1000 kg/ha kohta kuid seda väga heades tingimustes. Õietolm on tumelilla. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega
Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE • Tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste roostevärvi karvakestega kaetud pealt läikivad lehed. Õied on roosakaslillad lillakate tolmukaniitidega ja ‘Visions in asetsevad väga lühikestel Red’ karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm. • hea varjuaia taim viljaka, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohale. ASTILBE X ARENDSII – ARENDSI ASTILBE • tumerohelised pealt läikivad lehed ja õied on koondunud pikkadesse kobarjatesse külgharudega õisikutesse. Sordid
kollakasroheline, ümmargune, ovaalne või leheroots valge silinderjas pea välimised lehed rohelisedvõi hallikasrohelised, sisemised lehed dekoratiivne kähardunud valkjaskollased lehtede poolest dekoratiivsuseks mahlakas valkjasroheline ümaraks jämenenud vars sinakas- või punakasvioletne, hele- kähardunud kujuga, ilusa või tumeroheline värviga, kõrge kasvuga roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud
annaabi.ee 
