pankasid. Väikese majandusega riikidel osutus see kriis aga keerulisemaks. Kui riigi SKP ei ületa finantssektori kohustusi, puudub riigil garantii pankade abistamiseks. Nii juhtus Islandil. Nende finantssektor on viimastel aastatel tublisti laienenud, arvatavasti isegi liiga palju. Island on väike riik, väikeste tooraine- ja inimressurssidega ning riigi panustamisel ühele kaardile tähendab väga suurt riski. Nii tekkiski seal suur likviidsuskriis. Finants- ja poliitilise võimu koostöö 8.oktoobril 2008 võtsid maailma keskpangad, v.a Jaapan ja Venemaa vastu pretsedenditu otsuse üheaegselt alandada protsendimäärasid. USA Föderaalse reservisüsteem alandas 2%-lt kuni 1,5%-ni samuti vähendasid 0.5 protsendipunkti võrra protsendimäärasid Kanada, Inglismaa, Rootsi, Sveits ja Euroopa Keskpank (EKP). Seda otsust hinnatakse globaalse iseloomuga kriisi tunnusena, järgmisel päeval järgnesid
Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat
allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama
Investeerimiskahju Võib tekkida olukord, et paigutatakse liiga riskantsetesse investeeringutesse. Sellega võib kaasneda oluline investeerimiskahju. FJ peaks välja töötama korra, milles finantseerimisvalikud piirduks selliste valikutega, mis tagavad parima kombinatsiooni likviidsusest, mõõdukast kasumlikkusest ning madalast kahjuriskist. Intressimäära tõus Kui firmal on olulisi laene ujuva intressimääraga ja need peaks oluliselt kasvama, võib firmal tekkida likviidsuskriis. Tulemusnäitajate seostamine strateegiaga Igal FJ tuleb tegevuses kokku puutuda kogu süsteemi hõlmava tulemusliku juhtimise systeemiga, mõõtmise kriteeriumitega ja kogu see systeem saab alguse, põhineb firma strateegial. Tulemuslikkuse näitajad peavad olema kõik kvantitatiivselt mõõdetavad. Seega peab FJ pidevalt selle systeemiga tegelema, jälgima et see oleks kooskõlas strateegiliste eesmärkidega, kõrvaldama systeemist sellised näitajad, mis ei lähtu strateegiast ning lisama
esimene samm teel pankroti poole. Kui firma satub ka ainult ajutiselt makseraskustesse, kahjustab see siiski tema imagot ja muidu täiesti normaalne firma võib sattuda halba valgusesse, kuna äripartnerid, kreeditorid ja aktsionärid võivad ja sageli ka reageerivad ülemäära valuliselt. Halbade likviidsusnäitajatega firmale ei soovi eriti keegi kommertskrediiti anda ja selle asemel nõutakse hoopis ettemakseid, mis omakorda veelgi halvendab olukorda. Suuri ja tuntud firmasid ähvardab likviidsuskriis vähem kuna vajaduse korral saavad nad keskmisest väikesemate kuludega finantsabi või võivad nad oma varasid tugevalt alla omahinna realiseerida. Ajutiselt raskustesse sattunud muidu perspektiivikaid ja tulusaid firmasid on teistel kasulik üle võtta nende langenud turuväärtuse tõttu ja mõne aja pärast siis kasudega maha müüa. 3. Efektiivsuse analüüs Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel
ootamatult kannatada suurte operatsioonikahjumite all, mis võivad loomulikult negatiivselt mõjutada nii likviidsust kui kasumlikkust. c. Kui on tegemist üldriskiga pangaga ning sellise panga tulud kahanevad ja operatsioonikulud jäävad samale tasemele, siis tekkiv negatiivne rahavoog tekitab pangale ilmselt probleemi igapäevaste väljamaksete sooritamiseks ehk tekib likviidsuskriis 1. Tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel määrab panga riskipositsiooni keskmises ja pikaajalises perspektiivsis. See seob panga maksejõu riski CAMEL mudeliga kasumlikkuse pikaajalises perspektiivis. Kõik viis peamist finantsjuhtimisvaldkonda omavad olulist mõju keskmise ja pikaajalise planeerimistsükli jooksul panga maksevõimele. a
annaabi.ee 
