muutujad. Tõene 2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 5. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 6. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 7. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga 8. IS-LM mudeli kaks tüüpilist tõlgendust on, et taoline mudel selgitab: millega on tulud määratud lühiperioodil, mil hinnatase on püsiv ning seda, mis nihutab kogunõudluskõverat
2. ... seetõttu intressimäär a langeb r0 kuni r1 r0 c r0 b r1 d Md(Q=1000) M/P 1000 Q Joonis b. 1.Likviidsuseelistuse LM1 (likviidsuseelistused suurenevad) r Ms suurenemine (raha r on rahva käes)... käes) LM0 f g r1 2. ... nihutab r0 nõudluse üles h e Md1(Q=1000)
tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 87. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 88. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 89. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 90. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 91. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga Hindeline Test Daniil 92. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: hinnataset 93. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal
3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast Enamik Keynesi-eelseid majandusteadlasi uskus, et raha omatakse üksnes ühel põhju-sel: ostude tegemiseks jooksval perioodil. Sellist raha omamise motiivi nimetatakse äritehingute nõudluseks. Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmotiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel. Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul). Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus. Neoklassikalised majandusteadlased usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri idee, mis on kooskõlas enamiku
intressikõveraga, mis tähendab seda, et pikemaajaliste võlakirjade intressimäärad on kõrgemad võrreldes lühemaajalistega. Selline ootus on seotud võimalike tulevikuriskidega ning inflatsiooniprognoosiga. Kuna turuosaliste teadmised kauemas perpektiivis muutuvad hägusemaks, ebakindlamaks, siis intressimäära tõus aeglustub ning püüab säilitada peamiselt likviidsusootuse, mis tähendab seda, et klient suudaks katta vähemalt kõik oma tehingutega seotud kulutused. Seega likviidsuseelistuse pooldajad nõuavad suurema likviidsuse loovutamise eest alati mingit tasu. Mida pikemaks ajaks likviidsusest loobutakse, seda kõrgemaid intresse soovitakse teenida. Lisaks kaasneb pikemaajaliste finantsinstrumentidega ka tururisk ehk üldine finantsrisk, mille eest tahetakse täiendavat tulu. Intressikõver võib olla ka negatiivne ehk langev, mis tähendab seda, et lühiajalised intressimäärad on kõrgemad võrreldes pikajalistega. Selline kõver lähtub
annaabi.ee 
