Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra.
suveperioode ja niiskemaid, pehmeid talvi). Kaardilt vaadates sain aru, et osa Kreekast asub siiski ka parasvöötmes. Kreeka on väga mägine maa ja raamatus oli mainitud palju erinevaid kanjoneid ja muid pinnavorme, näiteks riigi kõrgeimat mäge Olümpost ja Pindose mäestikku. Mulla ja selle viljakuse kirjeldus oli samuti olemas, mille järgi sain aru, et Kreekas on ülekaalus väheviljakad punamullad. Põlluharimine on võimalik rannikualadel ja jõgede ümbruses, kus leidub ka savi- ja liivsavimulda, sellepärast on need piirkonnad rohkem asustatud kui teised. Mind üllatas raamatut lugedes see, et Kreeklased vaatavad purjutamist halva pilguga. Kuigi kreeklased on tuntud veinisõpruse poolest, sain teada, et tegelikult on joobes olemine seal suur häbimärk. Austatakse inimest, kes teab oma piiri ja suudab juua veini vaid maitse ja naudingu pärast ning lõpetada enne purju jäämist. Samuti oli minu jaoks suur üllatus see, kui suur on perekonnas mehe võim
Paljundada võib pistokste abil. Levik ja Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on ohtrus tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Kasvukoht Harilikult alumises puurindes kuuse-segametsades või võsastikena metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel. Mullastiku suhtes sanglepast vähem nõudlik, eelistab viljakat saviliiv- või liivsavimulda, kuid kasvab ka soostuvatel muldadel. Seisvat põhjavett talub sanglepast paremini. Võrdlemisi varjutaluv. Koht Juurtel kiirikulised, mis seovad õhulämmastikku: nii kuulub ökosüsteemi pinnaseparandajate hulka, mullaviljakust tõstavad ka sügisel s mahalangevad kiiresti lagunevad lämmastikurikkad lehed. Puitu mädandavad parasiitseened, näiteks lepataelik. Õietolmu kasutavad mesilased toiduks
haljastus Sugulased on remmelgad nt. Hõbe remmelgas lumetõkketena "Roheline" energia-taastub kiiresti. Energiavõsad on enamasti pajuvõsad kevadel esimesed nektari andjad urvad ehk paju uted maailmas ligi 400 liiki, Eestis üle 20 liigi 12)Hall lepp(Alnus) sugukond:kaselised koor hall ja sile lehed: võrestel ühekaupa, munajad, servast sakkidega ühekojaline Hiiumaal haruldane eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea Ravimtee: kõhutõved, silmapõletik (kompress), suupõletik (loputatakse) Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku. Lepad saavad valke toota; annavad seentele orgaanilisi aineid 13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline
Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarjutaluv valgus niiskus eelistab liivsavimulda muld puiesteepuuna, pargipuuna Kasutamine ´Baumannii´ - valgete täidisõitega, vilju ei moodusta Sordid juurestik hästi arenenud, sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat Märkused HARILIK LUMIMARI Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1-2 m Kõrgus tihe püstine põõsas Kasvukuju
tulemusi annab turbaga multimine. Savimuldi muudab õhurikkamaks hobusesõnnik (kõduneb kõige kiiremini), kuid ka teiste loomade sõnnik, kui allapanuks on kasutatud rohkesti turvast. Turvasmuld on üldiselt suure veesisaldusega ja kuivalembesed taimed seal eriti hästi ei kasva. Et teda õhurikkamaks muuta, tuleb lisada liiva ja neutraliseerimiseks lupja. Köögiviljad ja maitsetaimed vajavad üldiselt kerget või keskmise raskusega huumusrikast saviliiv- või liivsavimulda, mis sisaldab rikkalikult toitaineid, niiskust ja õhku. Kergematel muldadel kasvavad paremini kurk, porgand, söögipeet, lill- ja spargelkapsas, aeduba, sibul ja enamik maitsetaimi, raskematel muldadel peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. Mulla reaktsiooni suhtes köögiviljad eriti tundlikud ei ole, kuid paremini sobib neile nõrgalt happeline või neutraalne muld. Kogu kasvuaja jooksul vajavad köögiviljad palju toitaineid. Sellepärast tuleb köögiviljaaiale
annaabi.ee 
