Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis.
Lîvli. Keelenäiteid Trits! Tere! Jõv omõg! / Jõvvõ omõgt! Tere hommikust! Jõv pva! / Jõvvõ päuvõ! Tere päevast! Tien! Tänan! Vndzist dtigastõ! Head Uut Aastat! Tämpõ um polpva Täna on laupäev iks, kaks, kuolm, na, vz, kz, seis, kdõks, dõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum
Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand
ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme (1) Rahva asuala ja ajalugu Liivlased elasid põhiliselt Liivimaal – Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Aja jooksul kahanes nende arv ja ka asuala. Esimest korda mainiti liivlasi 12. sajandil Nestori kroonikas. I maailmasõda vähendas liivlasi samuti ning peale seda oli neid alles umbes 1500. Õnneks õnnestus säilitada liivikeelne keskkond täna tihedale asustusele. Samuti võib lugeda 1920-1940 liivlaste kultuuriliseks õitsenguajaks. Nende seltsi- ja kultuurielu elavnes ning esimest korda hakati osades koolides õpetama liivi keelt. Arenesid kontaktid hõimurahvastega ja liivi keelt ning kultuuri uurisid mitmed teadlased. Hiljem hakkasid ikka liivlased vähehaaval mujale kolima ja pärast II maailmasõda elas rannakülades liivlasi ainult ~800. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud
ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid, liivikeelne ,,Uus Testament", originaalis eesti keelse esmatrükk (seda trükiti 6021 või 23 eksemplari). Heebrea keelne piibel ,,Vana Testament", kreeka keelne ,,Uus Testament" jne. Aleksandri kirik kandis nime "Aleksandri kirik" aastani 2000. Lennart Meri annetas kirikule suurkiriku tiitli. Nüüd see on Narva Aleksandri Suurkirik.
Praeguseks on pakutava kirjanduse ja meenete hulk suurenenud ning laiendatud kaupluseruumi. Pauluse koguduse juhatuse esimees Olev Põld kinnitas, et ka edaspidi püütakse valikut kindlasti laiendada. Pakutav kirjandus on pärit Eestist, suur osa meeneid aga toodi tookord Poolast, sealjuures püüti arvestada Eesti inimese eelistustega. Vaimuliku kirjandust on välja antud ka Soomes, z Testament ehk osa Uuest Testamendist on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt, näiteks Karl Staltelt, August Skadinilt ja paljudelt teistelt. See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud oli ja on
sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Enne sõda oli Narvas kuusteist kirikut. Peale sõda jäi järele ainult poolteist kirikut õigeusu ülestõusmise kirik kuppel oli auklik. See oli siis ainus kirik, mis oli enam-vähem terve. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, et fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid, liivikeelne ,,Uus Testament", originaalis eesti keelse esmatrükk seda trükiti 6021 või 23 eksemplari. Heebreakeelne piibel ,,Vana Testament", kreeka keelne ,,Uus Testament" jne. Aleksandri kirik oli Aleksandri kirik aastani 2000. Lennart Meri annetas kirikule suurkiriku tiitli.
1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus: 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piski katkismus" (1936), "z Testament. Evangeliumõd ja apostõld t? öd" (1937), "Lvlist vaimli loulrntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja z Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. Soomes ilmunud liivikeelsest kirjandusest on huvitavaim kooliõpetaja Ptõr Dambergi ,,Jemakiel lugdõbrntõz skol ja kuod pierast" I (1935). See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt (Karl Stalte, August Skadin jt.). See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud
annaabi.ee 
