Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed.
Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatsokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel.
tähendas armastavat meenutamist. Tüümian sümboliseeris vaprust, energiat ja aktiivsust.Mägismaa Sotlased jõid jõu ja vapruse saamiseks ning halbade unenägude peletamiseks. Liivateepatju on kasutatus epilepsia ja melanhoolia leevendamiseks. Õlut ja liivateesuppi kasutati häbelikkuse puhul ja teed närvisümptomit, näiteks painajate vastu. Ängistuse ja kurbuse korral soovitati magda liivateega täidetud patjadel. 17. sajandil soovitas Culpepper nõmm-liivateed närvisüsteemi häirete korral, peavalu, iivelduse ja halbade unenägude vastu. Juba 17. sajandil müüdi tüümianiõli. Prantsusmaal tunti 18. sajandil liivateed sisaldavat närviravimit baume tranquille. Liivatee on olnud tähtsal kohal vaimsuses ja religioonid. Aed-liivateed võib kasutada puhastumiseks, ravimiseks ja ennustamiseks. Taime võib kanda amuletina ning kasutada
.........................................................11 3.6 Retsepte .......................................................................................11-12 4 Tüümian ehk aedliivatee..........................................................................13 4.1 Tüümianitee......................................................................................13 4.2 Tüümian sümboiseerib vaprust...............................................................14 4.3 Aed-liivateega ahjukartulid ....................................................................14 5 Kasutatud allikad...................................................................................15 Maapirn - tasub tutvust teha! Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru
Temast on hea teha söögiäädikat, samuti sobib teha õlitõmmist. Aed-liivatee ehk tüümian Aed-liivatee annab elu tagasi Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn,
ületada kasutamisjuhises antud koguselisi piirmäärasid. Koduseks kasutamiseks ei sobi: aedvaak, suhkrukask, boldopuu, punane kadakas, harilik kalmus, puhastamata kamper, hiina kaneelipuu, soojumikas, mõru krooton, aedmädarõigas, must kapsasrohi, magus mürr, peruu harilik palsamipuu, sabina kadakas, lamav talihali. Vannivees kasutamisel tasub olla ettevaatlik aniisi, bensoe, kampri, nelgi, eukalüpti, ingveri, kadaka, musta pipra, piparmündi, salvei, piparrohu, rohemündi, liivateega- mitte kasutada üle 1-2 tilga korraga. Nahaärritust ja allergiat võivad nahaga kokkupuutel tekitada: aniis, bensoe, kamper, nelk, eukalüpt, ingver, kadakas, must pipar, piparmünt, salvei, piparrohi, aedpiparmünt, liivatee. Liigse ning liiga tiheda kasutamise puhul võivad tundlikku nahka ärritada ka järgnevad õlid: pimendipuu, kardemon, salvei, till, jasmiin, kadakas, sidrun, lõhnav litsea, leeskputk, mimoos, apelsin, mänd, roos, rohemünt, harilik palsamipuu, ylang-ylang
Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Kompressidena ja lahusena kasutatult aitab ta väikeste haavade, muljumiste ja mädapaisete ravimisel. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks. Kasutamine haljastuses sobib ilutaimena püsilillepeenrasse ja ka kiviktaimlasse. Muu oluline informatsioon ravimtaimena on toime sarnane nõmm-liivateega, kuid väikestele lastele ja igapäevaseks teeks ei soovitata. Eestikeelne nimetus on Harlik iisop Ladinakeelne nimetus on Hyssopus officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas 30-60 cm kõrgune põõsasjas taim, alusel puitunud ja tihedalt lehistunud vartega taim. Taime teevad väga väärtuslikuks temas sisalduvad eeterlikud õlid, park- ja mõruained. VARS tihedalt lehistunud, alusel puitunud, poolpõõsas
annaabi.ee 
