tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel - sekundaarne luidete kinnikasvamisel - primaarne liivmullad, happelised, toitainetevaesed jagatakse kuivadeks ja niisketeks levinud üle Eesti kasutatud karjamaadena hõreda männi ja kadakaga alustaimestik liigivaene, hõre, domineerivad samblikud, samblad, puhmastaimed, rohttaimedest nn. liivataimed (psammofüüdid) on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis
karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu-Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatüüpi.
Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kkt.
karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus1950ndatel aastatel ligikaudu 44000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madala kasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, voi on neid varem polluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub korgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Vordlemisi liigivaene kooslus. Levinud
Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, esmased nõmmeniidud on tekkinud lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel. Taimkate on tavaliselt hõre ja madalakasvuline, selles valdavad liivataimed: nõmm-liivatee, nõmmnelk, käokannus, lamba- ja liiv-aruhein jmt taim. Nõmmeniite leidub peamiselt läänesaartel ning Põhja-, Loode- ja Kagu- Eestis. Paluniidud paiknevad kõrgematel tasandikel, lamedatel kühmudel ja künnistel leetunud, gleistunud leetunud või näivleetunud saviliiv- ja liivsavimuldadel. Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvemini laanemetsadest, neid on ka endistel põllumaadel
annaabi.ee 
