Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda. Valkjas-punane - Juurestik maapinnalähedane, mükoriisaga värvus. Ühe ja kahekojalised. - Niisket, kerget, värsket liivapinnast Turvas- küttematerjal, keemiatööstuse tooraine, - Kasvab nii varjus kui ka valguse käes tervistavad vannid, kariloomade allapanekuks. - Okkad 3-kaupa kimpudes, tihedalt oksal. Rabade tähtsus: - Sinine söödav marikäbi - mageveevarude säilitajad Nulg - seovad süsinikdioksiidi - Koonusekujuline - leevendavad kasvuhooneefekti. - Sammasjuur, mükoriisaga
sisemaal ning suved veidi jahedamad, see avaldab mõju kooslusele. Pirita jõgi voolab kohas, kus on ka inimasustus, seega mõjutavad sealset elukeskkonda ka inimtegevus. Näitetena võib tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe suudmes asuv väikelaevade sadam. Loodusvaatlused ja nende registreerimine Esimene vaatlus toimus 15.03, ehk siis päris talve lõpus, lund sel ajal maas ei olnud, seega looma- ja linnujälgi lumest ei leidnud, samuti on jõe kaldad järsud ning liivapinnast vähe. Seetõttu ei õnnestunud loomade ja lindude jälgi jäädvustada. Esimese vaatluse eesmärgiks, oli saada üldpilt jõel ning selle ümbruses toimuvast. Samuti oli eesmärgiks teada saada, mis linnuliigid antud piirkonnas tegutsevad. Pildile ei õnnestunud jäädvustada ühtegi linnuliiki, kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist.
Paljunemine Paljunevad peamiselt suguliselt seemnetega. Võib paljundada ka vegetatiivselt pistikutega (nii paljundatakse erinevaid vorme). Kasvukoht Kadakad esinevad põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos võib teda harva kohata. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
11 4.3. Kasvutingimused Harilik kadakas kasvab alumises puurindes või põõsarindes. Kadakat leidub paljudes kooslustes. Harva esineb salumetsas, laanemetsas, lammimetsas ning madalsoos ja siirdesoos. Kasvab nii kuivadel liivastel pinnastel kui ka soostunud turbarabades, varjulistes männi- ja kuusemetsades ning lagedatel loopealsetel. Eelistab parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Hea külmataluvusega ning ainult karmidel talvedel on esinenud külmakahjustusi (Laas, 1967). 4.4. Koht ökosüsteemis Kadakamarjad on toiduks paljudele lindudele (nt kadakatäksile, põõsalindudele ja rästastele) ning puu tihe võra sobib hästi pesa rajamiseks. Kahjureid on vähe, okastel areneb roosteseen (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Juurtel esineb mükoriisa (Laas, 1967).
Ärritatud kärssmadu lamendab valjult sisisedes oma pead ja kaela. Kui vaenlane ei lahku, keerab madu kõhu ülespoole, ajab keele välja ning teeskleb surnut, lootuses, et ta rahule jäetakse. LIIVAIGUAAN elab Sahara kõrbes ja sibab mööda luidete lahtist liivapinda.Tema varbaid ääristavad soomustest narmad, mis talitlevad nagu lumeräätsad ja jaotavad keha raskuse niiviisi, e loomake liiva sisse ei vaju.Oma pead ja keha hoiab sisalik palavast liivapinnast kõrgemal , et need üle ei kuumeneks. Ninasõõrmed saab ta eriliste klappidega sulgeda, et liivaterad hingamisteedesse ei satuks. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile OGASABA elab Saharas ja on üks vapramaid kõrbesisalikke. Ta talub põrgupalavust ning talle jätkub veest, mida ta hangib
Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuid tundlik külmade tuulte suhtes. Juurestik on pinnapealne, kuid tugev. Juurtel esineb mükoriisa. 7. Kasutus: Puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel.
hammastega. Õitseb juunist augustini. Kasutamine: taimed on kahjulikeks poolparasiitideks rohumaadel ja metsades; härgheinte seemnete sattumisel jahu sisse annavad jahule halva maitse. Seemned on toiduks tetredele ja metsistele, viimased söövad suvel ka lehti. NÕMMTARN Carex ericetorum nimi tuleb sõnast erice (lad.k.) kanarbik; ericetorum kanarbiku juurde kuuluv. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: eelistab kerget, kuiva, huumust sisaldavat liivapinnast, kasvades liivakatel, kuivadel nõlvadel, hõredates männimetsades, nõmmedel. Mitmeaastane hõremurusalt kasvav, hallroheline, 10-20 cm kõrgune peenikese varrega taim. Lehed varre alusele koondunud kuni 4 mm laiad ja tavaliselt varrest palju lühemad. Pähikud asetsevad ligistikku, millest ülemine 1-2 cm pikk on isaspähik ja alumised 1,3 cm pikkused on emaspähikud, neid võb olla kuni 3. Emaspähikute kandelehed lühikesed, libletaolised
annaabi.ee 
