Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe
Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad.
Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Pulli asula vanim asula Eestis Dateeritud 9000-8550 ema. (Sindi-Lodja asulast Pärnu lähedal loodeti mõned aastad tagasi leida vanimaid inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik)
Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevalt IdaEuroopa platvormi loodseosa laialdasid piirkondi hõlmavat ja järkjärgult lõuna suunas vajuvad nõgu. Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuses kvartsliivakihi, millest kujunesid Davoni liivakihid. Liivakivi punane värvus tuleneb rahaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitemel pool LõunaEesti jõeorgudes. Devoni liivakivid jagunevad kahte tüüpi: heredavärvuselised liivakivid ja punasevärvulised. Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes. KeskDevonis ulatus merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni
Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. Mullad Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nõlvadel. Orupõhjades on ainult väljapestud mullasetted. Kõige saagikamad põllud on Jæreni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu
kui 30 cm b)leetjad gleimullad GI, valem AT-Elg-BtG-CG. Tüüpiline muldade üleminek põhja-Eestis kõrgemalt madalamale on Ko, Kog, Go. Jõgevamaal on aga KI, KIg, GI. Need on siis väga head maareservid, eriti head rohumaadeks. Lääne-Eesti gleimullad on tavaliselt savilõimisega ning seal ei ole põldu eriti hea teha, aga rohumaadeks on nad head küll. 3)gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusena ning need veed küllastavad ära liivakihid ning tekivad neutraalsed liigniisked mullad. Valem võib olla AT-G. Jaotatakse pindmise kihi ehk AT horisondi ph järgi kaheks: a)küllastunud G(o), ph üle 5,6 b) küllastumata G(I), ph alla 5,6. See ph on mõdetud KCl lahuses. Väga head rohumaa mullad. 4)Turvastunud gleimullad G1 on mullad, mils tekivad, kui AT asemel on alla 30 cm tüse turbahorisont. Need jaotatakse: a)turvastunud paepealne Gh1 b)turvastunud rähkmuld Gk1 c) küllastunud turvastunud
vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu. Savipinnasel on pinnase tihenemine väga aeglane. Suuremal koormusel hakkab vajumine intensiivistuma, kuna tugevuse ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja plastsete deformatsioonide tekke. 51. Kirjeldage Kaarma kiriku ehitusgeoloogilist alust ja sellest tulenevaid probleeme Kaarma Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele. Pinnase ülemised kihid on küll kandvad liivakihid aga need toetuvad omakorda turbakihile, mis on väga kokkusurutav. Ning kuna hoone vundament ei vasta hoone tegelikule massile on pinnasele mõjuvad jõud suured ning pinnas hakkab vajuma ning mängima. Hoonele tekivad mõrad ja valjumid. Kuna turbakihi all on omakorda savikiht, siis toimub raske hoone vajumine väga pika aja vältel. 52. Selgitage Toolse lossi ja Tallinna linnamüüri geotehnilisi probleeme. Toolse lossist teatud osa oli ehitatud liivasele ja krussasele
annaabi.ee 
