Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV
alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953)
resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958
Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Õnneks peale lennukite allatulistamise muud viisi lennuliikluse takistamiseks ei leitud, ning seda ära kasutades loodi Berliini õhusild. Toiduained, kivisüsi ja ravimid toodi sisse ainuüksi lennukitega ning see kestis kuni 1949.aasta septembrini, kuigi blokaad lõppes juba maikuus. Nad ei saavutanud oma eesmärki Saksa Liitvabariigile anti õigus taas luua oma sõjajõud, kuid NATO juhtimise all. Saksa Demokraatlik Vabariik, aga moodustas Varssavi pakti lepingu alusel sõjalis-poliitlise kaitseliidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni ning 1956.aasta 1. Märtsil loodi Saksamaa Demokraatliku Vabariigi Rahvuslik Rahavaarmee (Nationale Volksarmee NVA), mis koosnes Maaväest (Landstreitkräffe), Lennuväest/Õhukaitseväest (Luftstreikräffe/Luftverteidigung),
(Putiniga), ent väga vaenulik hoiak George Bushi suhtes. Peale valimiskaotust on Schröder osalenud aktiivselt Nord Stream gaasijuhtme rajamises ning kritiseerinud 2008 Lõuna- 13 Osseetia sõjas Gruusia presidenti Saakasvilit, mistõttu teda Eestis peetakse üldiselt Putini- meelseks poliitikuks. Deutsche Demokratische Republik Vastukaaluks Saksamaa Liitvabariigile kuulutati 7.10.1949 nõukogude okupatsiooni-tsoonis Ida-Saksamaal välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Selle pealinnaks sai Ida-Berliin (kuna Berliini linn asus keset nõukogude tsooni, siis ei olnud võimalik Saksamaa LV pealinna seal hoida, seetõttu Lääne-Saksa valitsus resideerus Bonnis). Saksa DV jäi sotsialismileeri riikide hulka ning oli NSV Liidu mõjusfääris kuni 1990. aastani. Ida-Saksamaa (edaspidi DDR) valitsus sarnanes teiste kommunistlike riikide valitsustele.
Rahva-Vabariigi piirini. Põhja-Koreale läksid appi Hiina ,,vabatahtlikud" ja 1951a maiks stabiliseerus rinne 38. Paralleeli lähedale. Algasid rahu läbiräkimised, mis venisid kuni Stalini surmani 1953, kui sõlmiti vaherahu. Korea sõda sundis lääne riike mõtlema Saksamaa taasrelvastamise. 1954 aasta Pariisi kokkulepete järgi võis Saksa liitvabariik luua armee ja 1955 aastal sai temast NATO liige. Berliini kriis 1955 andsid lääneriigid Saksa liitvabariigile suveräänsuse. Saksa liitvabariik ei tunnustanud Saksa demokraatlikku Vabariiki. Saksa liitvabariigi riigisekretär Hallstein sõnastas doktriini. "Kui mõni riik peaks saksa demokraatlikku vabariiki tunnustama, võtab Saksa liitvabariik seda kui vaenulikku akti ja katkestab selle riigiga suhted" Ainsaks erandiks oli NSVL. 1958a nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid SDVd.
annaabi.ee 
