10.Millist nähtust nimetatakse lainete interferentsiks? Mida tähendab koherentsus? Mis suurus on käiguvahe? Lainete interferentsiks nim lainete sõltumatu liitumise nähtust, mille tulemusena jaotub ruumis ümber lainetega kantav võnkumistega kantav võnkumiste energia. Koherentsus- ajas muutumatut võnkefaaside erinevust. Käiguvahe on kauguste erinevus võnkumiste allikast kuni interferentsini. 11.Kuidas peavad toimuma võnkumised kahe laine liitumispunktis, et need teineteist a) enim tugevdaksid (interferentsi maksimum) ja b) enim nõrgendaksid (interferentsi miinimum)? Milline on summarse võnkumise amplituud juhtudel a) ja b)? 12. Kuidas on käiguvahe seotud lainepikkusega interferentsi maksimumi ja miinimumi tekkimisel (valemina ja need tingimused sõnaliselt)? 13.Mis nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks?
1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus
kindluse näitajate määramisel arvestatud. Elektrivarustus kindlust jaotusvõrgus milles asuvad ka elamute võrguühendused iseloomustab rikkest põhjustatud katkestuse kestvust ja rikkest põhjustatud katkestuste lubatud summaarne kestvus ühe liitumispunkti kohta aastas. Rikkest põhjustatud katkestus ei tohi kesta kauem kui 24 tundi ja selliste katkestuste arvestust tuleb võrguettevõtjal pidada võrgu ühenduse liitumispunktis milleks on elamu liitumiskilp või elamu peakilp. Määramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi varustuskindluses selliseid asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt
· väljaspoole kinnistu territooriumi · territooriumi iirile ettenähtud: · madalpingeliinide sisse. Ja väljalülitamiseks · tarbija toiteliini kaitse Liitumispunkt- · tarbija ühendamine elektrivõrguga · asukoht mööratakse tarbija ja võrguettevõtte vahelise lepinguga Liitumiskilbi asukoht- · õhuliini mastil · kaablivõrgu korral tänaval(eramu) · suurtel kajadel keldris või välisseina ääres Peakaitse liitumispunktis- · C- tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega gG- tüüpi sulavkaitse · Peakaitsme suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitsme nimivooluga: · Kuni 16A- 6mm2 · Kuni 63A- 16mm2 · Kuni 100A- 25mm2 Juhtmete materjalik on vask Mõõtekilp- · Sisend transiitkilbist või liinist · 1 pealüliti · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse Mõõtekilp kuulub võrguettevõtjale ja on lukustatud
Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval Eestis uutes ja ümberehitavates elamutes ning kontorihoonetes. Alajaamast majani tuleb 4-pooluseline kaabel PEN juhiga (neutraal ja kaitsejuht ühitatuna), aga maja peakilbis on suur maanduslatt, kus neutraal eraldatakse sinisele (neutraal, N) ja kolla-rohelisele (kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada olemasolevad TN-C- ja IT-juhistikud ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib alata elektritarbijate liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C- S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik,mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.TN-C-S- juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase TN-S-juhistiku väljaehitamine. LISAD: Kasutatud kirjandus: 1)Elektriohutuse konspekt 2)http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa
nõuetele elektriseade vastab; 3. vajaduse korral selgitusi erisuste kohta, millega nõetele vastavust deklareeriti; 4. allakirjutanud isiku andmeid (tegemist peab olema isikuga, kellel on õigus sõlmida tootja või tema Euroopa Majanduspiirkonnas asuva volitatus esindaja nimel lepinguid); 5. vastavusmärgi esmakordselt kasutamise aasta kaks viimast aastaarvu; Kaitsmed Toiteahela peakaitsmed on gG tüüpi 32A, Ühefaasilise lühise suurus liitumispunktis on 320A. Kaabel liitumiskilbist rühmakilpi on tehtud kaabliga 5G6 ning tema pikkus on 40m. Rühmakilbist läbi kaitsme C13A väljub kaabel 3G1,5 pikkusega 25m pistikupesa.
Madalrõhu Na-lamp on äärmiselt efektiivne 90-150 lm/W. 42. Elektrienergia kvaliteet Kvaliteet on voolu pinge ja sageduse stabiilsus, see, et vooluvõrgus on ühtlaselt 230V ja 50Hz. (Et kui majja peab tulema 380 V läbi 3 faasi, siis see vool ka on olemas ja ei kao ära peale elektripliidi tahaühendamist, elektripirn ei lähe tuhmiks ja raadio kell ei hakka maha käima.) Väljavõte eletriohutusseadusest: Müüja hoiab Liitumispunktis pinget vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuuruste standardile. Kliendil on õigus omal kulul ja Poolte poolt aktsepteeritud viisil kontrollida müüdava elektrienergia kvaliteeti. Elektrienergia kvaliteedi kontrollimisel avastatud puudused, mille eest on vastutav Müüja, kuuluvad kõrvaldamisele Müüja kulul Poolte poolt kokkulepitud tähtajaks 43. Juhtmete ristlõike arvutamine. 44. Ülevaade elektriohutusest, normatiivne baas
50 Liitjoone muutmisel on käsuga PEDIT võimalikud järgmised tööd: – sulgeda või avada liitjoont; – jaotada liitjoon osadeks, iga osa on seejuures omaette liitjoon; – liita olemasolevale liitjoonele sirglõike või kaari (võimalik ka siis, kui ei ole matemaatilist kokkulangevust. Vanemad AutoCAD-id seda ei võimaldanud, vajalik oli, et mõlema liidetava joone otspunktid langeksid liitumispunktis MATEMAATILISELT kokku, mille eeltingimuseks on, et liidetavad jooned oleksid joonestatud kas SNAP / ON kasutami- sega või koordinaadid sisestatud arvuliselt või punktide asukoha täppismääramise abil; – muuta üksikut sirglõiku, kaart või ringiosa liitjooneks – kujundiks, millel on liitjoone omadu- sed; vastupidine tegevus sooritatakse käsuga EXPLODE; – muuta liitjoone üksikute lõikude laiust, seejuures on võimalik alg- ja lõpplaiust eraldi muuta;
annaabi.ee 
