Väike arvutus: 15 (raha kasutusel) + 3 (vanad olijad, kel pole eurot) + 9 (uued riigid 2004/2007, kel pole veel eurot, kuid peavad selle kindlasti kasutusele võtma) Kokku on Euroopa Liidus 27 maad. 1. veebruaril 2003 jõustus Nizza/ Nice`i leping. 14. septembril 2003 viidi läbi referendum Eestis Euroopa Liiduga liitumise osas. 2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20
tulumaksusüsteem kaotab mõtte, tohib Eesti säilitada kuni 31. detsembrini 2008 (Eesti ja...: lk. 2876). Seega aga on kaudselt pandud ette ka tähtaeg, milleks Eesti peab tulumaksuseadust muutma . Tulumaksuseadusele on veel teinegi surve. Nimelt on EL-s juba ammu ametiühingute survel paigas reegel: isiku tulumaksuvaba miinimum ei tohi olla väiksem statistilise perekonna minimaalsest ostukorvist. Selle täitmisest pole liitumislepingus sõnagi, aga vaevalt on mõeldav, et me seda ignoreerida saame. Seega tõuseb tulumaksuvaba miinimum lähiajal vähemalt 3500 kroonini kuus. See aga toob endaga möödapääsmatult kaasa suuri muudatusi majandus ja sotsiaalpoliitikas (omavalitsuste rahastamise aluste muutumine, muudatused toimetulekutoetustes jne). 24 EL tähendab ühtset konkurentsiruumi. Konkurents toimub nii kaupade kui tootmise
inflatsiooni- tasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist Intressikriteerium intressimäära, millele on lisatud 2pp -2002.a. oli see näitaja 6,9% Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi Vahetuskursi kriteerium jooksul kõikuda euro suhtes üle +/- 15%. Tavaliselt võetakse liitumislepingus väiksem kõikumismäär. Liituda sooviva riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% Riigieelarve kriteerium selle riigi aastase SKP suhtes. Liituda sooviva riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada Riigivõla kriteerium 60% selle riigi aastase SKP suhtes RAHA AJAVÄÄRTUSTEOORIA
3.4. Skeptiline suhtumine tõlgendamisesse 4. Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast Eesti vastuvõtmine EL-i poleks olnud võimalik, kui meie PS-st poleks täiendatud. Liitumislepingust sai Eesti jaoks sild Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Sillaks meie ja EL õiguskorra vahel on ka EVPSTS. Liitumislepingu jõustumisel kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigust Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus liitumislepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Tekib küsimus, mitu õiguskorda Eestile eksisteerib? Kas kaks (EL ja Eesti õigus), või üks (EL õigus, mille üks osa on siseriiklik õigus). Probleemiks on PSTS §1 "Eesti võib kuuluda EL-i lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest" (nn kaitseklausel). PS aluspõhimõtted lisanduvad läbi PSTS põhiseaduse printsiipidele, lisanduvad nende printsiipide poolt kujundatud süsteemidele ning vajavad ratsionaalset argumentatsiooni.
Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. Vastu võetud rahvahääletusel. Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid arvestatakse liitumislepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. PSTS-i peetakse sillaks Eesti ja EL õiguse vahel. Ühinedes EL-ga kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigustikku liitumislepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Seetõttu on võimalik tõstata mitmeid teoreetiliselt huvitavaid küsimusi nagu kuidas käituda, kui Eesti PS ei vasta EL õigusele või kas olukorras, kus siseriiklik õigus on EL õigusega vastuolus, tähendab see siseriikliku õiguse tühisust? PS-i tuleb EL-i kuuludes kohaldada lähtuvalt PSTS-st, st austades ja rakendades põhiseaduse aluspõhimõtteid ning selle kaudu ka EL õigust. 3