ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti
, -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u. Foneemid on ehitusmaterjal. Eesti keeles on 26 foneemi. Keeltes on tavaliselt 20-40 foneemi. Nende abil võib luua uusi sõnu (vt eelmine PARU, KÕRU). 18. Liitsed sümbolid: Loomulikus keeles võib luua keergulisi liitseid sümboleid: KARUPESA. Erinevalt lihtsümbolitest on liitsed sümbolid motiveeritud. KARU ja PESA pole kumbki motiveeritud, kuid KARUPESA on. 'ise' ja 'lendama' ei ole kumbki motiveeritud, kuid liitsõna -- 'lennuk' on (midagi, mis lendab ise). 19. Märgid. Sümbol on üks märgi liik. MÄRGID: (1) ikoon (2) sümbol (3) indeks. SÜMBOL on märk, mille tähendus ja vormi suhe ei ole motiveeritud (keelesümbolid e märgid).
paljudes Aafrika toonikeeltes. Rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Mõnikord kasutatakse morfoloogiliste suprasegmentaalsete vahendite kohta terminit superfiks. Liitmise vastand selles kontekstis on lühendamine. Vene keele mõnede käändkondade substantiivide mitmuse genitiiv moodustub ilma tunnuseta, kusjuures põhivormiga võrreldes näib see lühendamisena. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet. Kõigepealt võivad need olla keele süntaksi teenistuses, mil nende abil moodustatakse ühest lekseemist uusi sõnavorme. Erinevad muutevormid aitavad kujundada konkreetsete lausete ehitust ja on selle kõrval sageli abiks ka tähenduse väljendamisel. Seotud morfeemide ja teiste vastavate elementidega saab tuletada ka uusi lekseeme
teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. 10. Morfeemide liigid ja funktsioonid- Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid omakorda sõnaliikideks. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine). 11. Morfoloogilised kategooriad Morfoloogiliseks kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klassi. Nt pöördekategooria on (kindlatel süntaktilistel tingimustel) verbis morfoloogiliselt
näeme, kuidas kord ulatub kõikjale, ja imepärane on see techne niihästi jumalikes kui tühistes asjades. Technet juhib teadmine Techne on miski muutumatu oma avaldumisvormides Techne jääb iseenesuses väljapoole ainet ja techne päralt on tõeliselt olev skulptuur või voodi, nii nagu ka ilu, mis on kehas, on kehatu. Techneantakse asjele väljastpoolt. Techne teeb liitseid asju ja mitte lihtsaid. Techne siseneb ainesse imago kaudu Inimsugu osaleb techne`s, nii nagu ta osaleb ka tarkuses, mõistuses ja õigluses. Kunstniku hinge tuleb logos toimimise jaoks techne`st. Techne ei kallutle, ta loob spontaanselt, lihtsalt loob. TECHNE TAUST Plotinose techne käsitlus erineb Platoni omast techne vastandmõiste poolest. Platonil on selleks muusa e. kunst. Platoni kunst rajaneb maanial ja entusiasmil jumalikul inspiratsioonil.
annaabi.ee 
