Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu omadused: Maht Täpsus Kiirus Püsivus Lühi ja püsimälu Ikoon ja operatiivmälu. Valmisolek e. käepärasus. Mälu on liitprotsess, mis koosneb: - Meeldejätmisest e. omandamisest - Meelespidamisest e. säilitamisest - Meeldetuletamisest e. reprodutseerimisest - Taastundmisest. Meelejätmine: mehaaniline Mõtestatud Meeldejätmine: tahtmatu Tahtlik Mälu liigid: piltlik, sõnalis-loogiline, semantiline, episoodiline, liigutusmälu, emotsionaalne mälu. Mälu tüübid: kuulmistüüp, nägemistüüp, liigutustüüp.
· Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. · Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia
tajuma endast lähtudes; projektsioon e see kui inimene kannab oma iseloomujooned kellelegi teisele üle(ebameeldivad jooned); orbeol e haloomadus või tunnus on nii selge, et sellest tehakse mingeid järeldusi või üldistusi(näit. ilusad naiskurjategijad saavad kergema karistuse). Mälu Mälu on psüühiline protsess, liitprotsess: 1. materjali/info omandamine; 2. info säilitamine; 3. info meeldetuletamine või taastamine. Aruka elu kolm põhisammast: taju(organ peab info saama); mõtlemine(info struktuurimine); mälu(info säilitamine). Mälu liigitamine: 1.Info säilimise aja järgi. Jaguneb: sensooriline info säilib väga täpselt, aga lühikeseks ajaks(12s) lühiajaline (1520s) inimese töömälu. Info pannakse kindlasse struktuuri. Kindel maht 7+/2 e suudetakse hõivata 7+/ 2sümbolit
võimalikult looduspärased - ovaalsed. Tajuõppimist võib vaadelda kui 1) füsioloogiliste struktuuride küpsemisena ajus 2) teatud elukogemuse lisandumisega ja aktiivsusega maailma tundmaõppimise kontekstis. Taju liigid: 1) objektitaju 2) ruumitaju- kahe silmaga erineva kujutise nägemine- disparaatsus 3) liikumistaju 4) ajataju. 11. Mälu. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu funktsioneerimine on liitprotsess. Mälu liigitatakse info säilimise aja ja info sisu või olemuse järgi. Esimesel puhul jagatakse see kolmeks osaks: Sensoorne mälu, kus info säilib väga lühikest aega, mitte üle kahe sekundi. Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt. Lühiajaline mälu nn ,,töömälu", kestab 15-25 sekundit. Selles faasis antakse stiimulile tähendus, tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut.
-) Võib oletada, et teatud taju omadused on kaasa sündinud, kuid samas on väga suur osa siiski ka õppimisel ja arenemisel esimesel paaril eluaastal on taju areneg eriti kiire, hiljem juba taju areng aeglustub või lausa lõppeb (taju areng vajab ka tajuja enda aktiivsust). Mälu * Endel Tulving Eesti päritolu maailmakuulus mälu uurija. * Mälu on psüühiline liitprotsess mis koosneb vastuvõtmisest, säilitamisest ja uuesti ära tundmisest. * On erinevat liiki mälusid, mida liigitatakse: info säilimise aja või info olemuse järgi. -) Aja järgi liigitatakse: *) Tsensoorne mälu neid on mitu (igal meelel oma mälu). Selle mälu info säilimise aeg on väga lühike, mis on vahemikus 0-2 sekundit, aga ta on ülimalt täpne, kuid kogu info on analüüsimata ehk toorel kujul. *) Lühiajaline mälu 15-25 sekundit
säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest. Meeldejätmine (omandamine) kinnistab mällu uue informatsiooni ja seostab selle varasemate kogemustega. Mida kergemini tekivad seosed, seda kiiremaks kujuneb meeldejätmine. Meeldejätmine sõltub ainestiku köitvusest, tähelepanu seisundist, kordamiste arvust, materjali hulgast ja esituse arusaadavusest. Paremini jäävad meelde unikaalsed efektid, kaunid pildid, tabavad märksõnad, atraktiivsed
meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest. 21. Õppimine ja õppimismeetodid Õppimine (learning) on psühholoogiline protsess, kus inimese mõtlemine ja käitumine muutuvad tänu omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne
annaabi.ee 
