Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult
Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järk-järguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on
valents - Valents on aatomi omadus moodustada aatomite vahele hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oksdeerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oksdeerumine - elektronide loovutamisprotsess nt plemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess prols - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta nimetatakse utmiseks. 2) Orgaanilise keemia ltted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid
Tööriista pealesurumisest ja pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järkjärguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. [1] FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. [2]
o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S 2H-+S2-= H2S o tekib nõrk elektrolüüt nt vesi KOH+HCl=KCl+H2O K++OH-+H++Cl-=H2O+K+Cl- H++ OH-= H2O OKSÜDEERIJA seob elektrone, tema o.a väheneb (redutseerib) REDUTSEERIJA loovutab elektrone, tema o.a suureneb (oksüdeerib) OKSÜDEERIMINE on elektronide loovutamisprotsess. REDUTSEERIMINE on elektronide liitmisprotsess. AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga. · keemilise reaktsiooni võrrandi kirjutamisel avaldub seadus võrrandi tasakaalustamisel · 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 4g 32 g 36 g ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teise muunduda. Nt põlemisel eraldub soojus- ja valgusenergiat. AINE MASSI JA ENERGIA JÄÄVUSE VAHELINE SEOS
Plahvatuskeevitus on tardfaaskeevituse e. külmkeevituse protsess, mis põhineb suunatud lööklaine kasutamisel. Ultrahelikeevitus on tardfaaskeevituse protsess, kus keevisliide tekib lokaalsete kõrgsageduslike võnkumiste energia mõjul ning detaile hoitakse survejõuga koos. Külmkeevitus on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Difusioonkeevitus - difusioonkeevitus on tahkete materjalide liitmisprotsess mille käigus kuumutatakse kaks või enam liidetavat materajli 50-70%-ni sulamistemperatuurist. Difusiooni käigus materjalide aatomid ühinevad ja moodustavad ühtse struksuuri. Kasutatakse ka survet pindadele, vältimaks tühjasid kohti kahe pinna vahel mis on tingitud erinevast pinna kujust. Kasutatakse lehtmetalliliste materjalide liitmiseks, kosmonautikas, aatomite ja elektri tööstustes 12. Keevitus fokuseeritud energiakiirega. Elektronkeevitus, laserkeevitus.
Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järk-järguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline,
annaabi.ee 
