12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon)
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode
seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend): Lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad
· K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend · Raamatupidamislausendiks nimetatakse kannet, mis näitab deebetid ja kreeditit. · Kontode korrespondeerimiseks nimetatakse kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000
-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.2 Osteti põhivara, mille eest tasuti pangast 17 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.3 Makstud töötajatele palka pangaarvelt 35 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 20 2. Koostada liitlausendid. 2.1 Omanik tegi sissemakse osakapitali, mille eest tasus põhivaraga, mille väärtus oli 15 000.- ja pangaarvele 25 000.-. Debiteeritav Krediteeritav Debiteeritav konto Krediteeritav konto summa summa 2.2 Ostja tasus võla 2 000.- kassasse ja 7 000.- panka.
materjale väärtuses 40000 krooni, lausend: D Tootmikulud 40 000.- K Materjal 40 000.- 2)liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Nt. osteti hankijatelt materjale summas 60 000 krooni ja masin maksumusega 120 000 krooni, lausend: D Materjal 60 000.- D Masinad ja seadmed 120 000.- K Hankijatele tasumata arved 180 000.- Lubatud on liitlausendid, milles on mitu debiteeritavat kontot ja üks krediteeritav konto. Samuti lausendid, milledes on üks debiteeritav ja mitu krediteeritavat kontot. Üldjuhul aga ei koostata segalausendeid, kus on üheaegselt mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. Segalausenditest ei ole näha üksikute tehingute vastastikune seos ja ei selgu ka kontode korrespondeeruvus. Niisugused lausendid raskendavad raamatupidamisandmete kasutamist majandustegevuse kontrollimiseks
annaabi.ee 
