Kõik liitpuudega laste rühmade õppekeel on eesti keel. 2 arendusrühma, millest 1 rühm on venekeelne. Tallinna Laagna Lasteaed Põhikool Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli kooliosa on mõeldud erivajadustega lastele ning lasteaiaosa nii tava- kui ka erivajadustega lastele. Õppekeeleks on eesti keel. Lisaks üldrühmadele lasteaias on loodud kaasaegsed ja head õpitingimused liikumis-, kõne- ja liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning
Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. *Talurahvakoolide võrgu uuendamine oli alanud juba pärisorjuse kaotamisest, aga domineeris ikka koduõpetus. Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks, samal ajal kui koolmeister tegeles ühtedega, tegid teised iseseisvat tööd. Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal. 4.Rahvusliku liikumine tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870.
on pingutust nõudev või ohtlik. Kindlustatakse, et õpilase tee kooli oleks võimalikult lühike ja turvaline, arvestades asustuse struktuuri ning koolide asukohti. Suurtemates lasteaedades toimub koolieelse klassi tegevus eraldi gruppides. Ühtluskoolides võib nullklassi õppe- ja kasvatustöö toimuda kas eraldi grupina, koos esimese klassiga või esimesest ja teisest klassist moodustatud liitklassi seas. Töömeetodid põhinevad mängulisusel ja individuaalsel juhendamisel. Laste jaoks peaksid tegevused olema eesmärgipärased ning väljakutsuvad. Meetodid peaksid olema mitmekülgsed. Alushariduse ülesandeks on tagada õppekeskkond, mis tugevdavad lapse huvi ja motivatsiooni ning tagavad neile võimalused mängimiseks ja teisteks tegevuseks, aga ka rahuks ja vaikuseks. Nullklassis harjutatakse põhilisi oskusi, mida lapsed koolis vajavad. Põhilised eelkooliklassi
Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult ka õpetajate tuppa. Direktor, kes oli tore naisterahvas, tõeline daam, tuli riieteruumi ukse peale. Ta seisis ja vaatas vaikides lapsi, omapäraselt. Kõik rahunesid kohe maha ning sokk jäi keset põrandat. Direktor käskis soki prügikasti visata ja kõigil, kes sokki puutusid, seina äärde rivistuda. Lapsi oli kokku umbes nelikümmend ning nad olid kahe liitklassi lapsed. Neist oli ainult kaks last, kes polnud sokki puutunud. Nad jäid ahju äärde seisma ning nendeks lasteks olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi
4 õpilast; 12) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast. (2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe
§ 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. (2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe (1) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist,
intellektipuudega lastele. Liitrühm kuni seitse last hetkel vaid viis. Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus. Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a;
annaabi.ee 
