teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud. Seadistaud lõigu lõpplaiuse väärtus laius kehtib kuni selle järgmise muutmiseni. Kuna joonestame ühtlase laiusega liitjoont, vaastame ↵ (oleme nõus arvuti poolt pakutud lõpp-laiusega) Arvuti küsib liitjoone järgmist punkti – viime kursori risti punkti M juurde ja kui sinna ilmub joone lõpp-punkti tähistav punane ruuduke, klõpsame uuesti, seega on liitjoone esimene osa DM joonestatud, Töö 3 Klamber 8 P E
suunaga vastu kellaosuti liikumise suunda Käsklust BREAK saab valida: 1) Modify ribalt ikooni valimisega 2) Kirjutades käsuribale BREAK Kui valida käsklus BREAK: - Select objekt (valida objekt ja ühtlasi ka 1. katkestuspunkt) 11 - Specify second break point (valida 2. katkestuspunkt) PLINE (POLYLINE) tasandilise liitjoone joonestamine Käsuga PLINE saab joonestada sirg- ja kaarjoontest koosnevat tasapinnalist liitjoont. Joone üksikosad võivad olla kas null- laiusega, püsiva või muutuva laiusega. Joone üksikosa laiuse muutus on lineaarne. Käsku PLINE saab valida: 1) Draw ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale PLINE Kui valida käsklus PLINE: - Specify start point (määra kindlaks alguspunkt) - Specify next point or [Arc/Halfwidth/Length/Undo/Width] Arc (a) jätkab joonestamist kaarena Halfwidth (h) joone pool-laius Length (l) ringjoone sirge osa pikkus
E L D A Joonis Väliskontuur on joonestatud Ülemised suured nooled joonestame käsuga PLINE:, 1) vasakpoolne joon alates punktist N {punkt N } ┐ Joone alglaiuseks võtame kuigi arvuti pakub välja „2”, sest viimati joonestasime 2- millimeetri laiust liitjoont kontuuri jaoks. Arvuti tahab joone lõpplaiuseks pakkuda ka 0 (null), sest selline on tavaline suhe – ikka lõpp- ja alg-laiused on ühesugused arvuti arvates. Mei on aga sirglõigu lõpplaius suurem ja sisestame: 8↵ Selle sirglõigu lõpp-punkti leiame kui: @ 16, 0 ↵ Näide 4 13 ja väljume käsust ↵ ↵ (kutsume välja käsu PLINE teise noole joonestamiseks)
Tangensiaalnakke puhul mõjuvad jõud paralleelselt vuugi pinnaga. Vertikaalsete vuukide tõmbe- ja lõiketugevust ei arvestata, kuna vertikaalsed vuugid on halvasti täidetud. Tõmbele purunemisel esineb kaks juhtu, olenevalt tõmbejõudude suunast müüritise suhtes 1. Jõud mõjuvad horisontaalvuukidega risti. Purunemine toimub mitteseotud ristlõikes. 2. Jõud mõjuvad paralleelselt horisontaalse vuugiga. Purunemine toimub kivide seotud ristlõikes. Purunemine võib toimuda kivide liitjoont mööda või otse läbi kivide sõltub kivide ja mördi tugevusest. Lõikele purunemisel esineb samuti kaks juhtu, sõltuvalt lõikejõudude suunast müüritise suhtes: 1. Jõud mõjuvad paralleelselt horisontaalse vuugiga. Purunemine toimub sidumata ristlõikes. 2. Jõud mõjuvad risti horisontaalse vuugiga. Purunemine toimub ülevalt alla läbi kivide. Paindetugevus sõltub müüritise tõmbetugevusest paindel. Ka paindele purunemisel on kaks juhtu, sõltuvalt tugede
keeles Polyline, käsk on lühem – PLINE ja PL jne. Pärast kolmanda tähe sisestamist kuvatakse valikunimistu, kus on kolm esimest tähte samad (neid ridu on veelgi vähem): Kui juhtub, et real käskudel on mitu samasugust tähte, on need toodud Käsureal sinisena. Antud juhul piisab liitjoone joonestamise käsu väljakutsumiseks klõpsamisest hiire vasaku nupuga. Arvuti on „teatavaks võtnud”, et soovitakse joonestada liitjoont ja arvuti palub esalgu liitjoone algpunkti sisestamist Kui see esmane arvuti soov on vastatud – antud juhul sisestatud liitjoone esimene punkt, ilmub Käsupiirkonda esiteks teave liitjoone ÜLESANNE I Pinnatükk 57 senise laiuse kohta ja siis kohe Valikurida, kus arvuti pakub välja seda, mida selle käsuga saaks edasi teha:
annaabi.ee 
