{punkt D} ┐ Arvuti teavitab senise kasutusel olnud joone laiuse (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse ühe piksli laiusena, kuid joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik. teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud. Seadistaud lõigu lõpplaiuse väärtus laius kehtib kuni selle järgmise muutmiseni. Kuna joonestame ühtlase laiusega liitjoont, vaastame ↵ (oleme nõus arvuti poolt pakutud lõpp-laiusega) Arvuti küsib liitjoone järgmist punkti – viime kursori risti punkti M juurde ja kui sinna ilmub joone lõpp-punkti tähistav punane ruuduke, klõpsame uuesti, seega on liitjoone esimene
Ja tegeliku kauguse mõõtmiseks tuleb kasutada kohe järgmisena käsku DISTANCE, mis kasutab käsu DIST tulemusi ja arvutab välja kauguse „ainult lugemiseks”: R= 25.5486 ≈ 25.55 mm. NB! Enne järgmist etappi – kontuurjoonte joonestamist – teha vahesalvestus käsuga QSAVE. Joonestada käsuga PLINE kujundi väliskontuurid, eelkõige on vaja muuta kasutatavaks kiht Kontuur ja alles siis alustada kontuurjoonte joonestamist käsuga PLINE: Liitjoone algpunltiks võtame punkti C: {punkt C } ┐ Valikureale vastuseks sisestame W ↵ (seadistame joonelaiuse) arvuti küsib joone alglaiust, vastame 2 ↵ Näide 4 11 arvuti küsib kohe lõpp-laiust (ja võtab selle võrdseks alalaiusega ↵ (ühtlase laiusega joon) nüüd vastame valikuteale {punkt H } ┐
joone punkt). Käsklus LINE lõpetatakse ENTER ( ) vajutamisega. 4 ARC ringikaarte joonestamine Valides käskluse ARC, küsib esiteks arvuti kaare alguspunkti. Vastuseks võib olla kas kaare alguspunkti sisestamine, kaare keskpunkti sisestamine (kirjutades eelnevalt CE) või lihtsalt . Viimasel juhul võetakse kaare alguspunktiks joonisel olev, viimasena sisestatud joone, kaare või liitjoone viimane punkt ning kaar kujundatakse puutujana sellele joonele. 1) Kaar läbi kolme punkti 2) Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle) 3) Kaar alguspunkti, lõpppunkti ja kekspunkti järgi (irst point, endpoint ja center point) 5 CIRCLE ringjoone joonestamine Käsku saab välja kutsuda järgmiselt: 1) Valides DRAW ribalt ikooni ( ) 2) Kirjutades käsuribale CIRCLE
Kui haarata hiirenoolega Käsurea või siis Käsupiirkonna „kõrgendike kahekordsest joonest”, on seda võimalik nihutda vanadele AutoCAD’idele tavapärasele kohale: ÜLESANNE I Pinnatükk 55 Käsureale ilmub tarbija poolt sisestatud käsu ikooni kujutis, (kui käsk kutsuti välja kas kas „ahvi-„ või siis „inseneri-moodi”) käsu nimetus ning esmane arvuti poolne soov, näites liitjoone väljakutsumisel algpunkti sisestamise vajadus. Käsupiirkonna teisel real näidatakse sõnade Type a Command järel alakriipsuga algav käsu nimi, kirjutatud väiketähtedega. Kui käsk kutsutaksei välja „inseneri moodi” (nimetus tipitakse sisse sõrmistikult), on vaja viia kursor Käsureale ning pärast käsu (või põhimuutuja) nime esime tähe sisestamist pakub arvuti spikrina tervet nimestikku kõikidest
Edasi kasutatakse mõlemas punktis käsku BREAK / F (nii esimene kui ka teine punkt valitakse samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab Ülesanne II Tihend 34 selliselt ka käsk DONUT, mis koostab rõngeli kahest 1800 suurusest kaarest, lähemalt allpool. c) Seadistakse põhimuutuja PELLIPSE = 1 (joonestatakse liitjoone-tüüpi ellips) ning käsuga ELLIPSE joonestatakse võrdsete pooltelgedega ellips (a = b). Käsuga PEDIT / W muudetakse joone laius. d) ringjoon joonestatakse kihti, mille on antud teatud joonejämedus. 1 s 2 a b
annaabi.ee 
