) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine
p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: helitu hääliku järel - ki - haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski; helilise järel -gi - kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). g, b, d helitu hääliku kõrval Liite ees Muutevormides Võõrsõnades sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne -
5. u laksuma, praksuma) 6. ki, -gi (ohkima, möögima) 7. ku, -gu (haukuma, näuguma) Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust. 1. ata (jõnksatama, niutsatama) 2. ahta (urahtama) Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust. 1. ise (kolisema, sulisema) 2. tse (veritsema, nokitsema) 3. rda (ähvardama, leierdama) -sta o Tuletab noomenitest faktiivverbe -nda o Iseseisva liitena tuletab denominaalseid verbe -ne o Kõige sagedamini adjektiividest I TEGEVUSTULETISED -mine -ng -us -m -is -n -e -nd -u -ts -i -el II ISIKUTULETISED Verbitüvedest: Noomenitüvedest: Mõlemast:
üleminekuklemme. Momenpeaga poltliited – juht tuleb enne poltide lõplikku pingutamise painutada sobivasse asendisse, sest teda ei saa peale lõplikku pingutamist enam liigutada. Klemmide momentpeadega polte pingutatakse kuni on saavutatud õige pingutusmoment ja poldi kaelaosa katkeb. Keevisliited – viimastel aastatel on üha rohkem hakatud kasutama 800m2 al.kaableid. Kaabli liitena on kasutatud termiitkeevituse abil ühendatavat mudelit …. – Läheb vaja grafiitvormi, mille sisse paigutatakse ühendatav kaablisoon ja kaabliking. Ühe grafiitvormi abil saab teha 50..100 ühendust. Selle meetodi abil saab üksteisega ühendada praktiliselt kõiki juhtide materjalina kasutatavaid metalle. Poltliited – kaablikingade ühendamisel latiga või lattide omavahelisel ühendamisel kasutatakse poltliiteid.
kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades. h õigekiri h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu. On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood.
ametniku, õpetaja, politseiniku, meditsiiniõe, arsti, sotsiaaltöötaja, müüja, ettekandja, kelneri, nõustaja, ehitaja, maalri, elektriku, turvatöötaja, laohoidja jt töö. Kõigi nende töö olemus on suunatud teiste inimeste, aga ka kogu ühiskonna teenindamisele ning sisaldab lisaks teistele tähtsatele tegevustele ja toimingutele teenindustegevusi. Sellest vaatenurgast on nad kõik (kliendi)teenindajad. Sõna teenindus tundub kõige paremini sobivat liitena väljendamaks teenuse või ettevõtte tüüpi või teenuse saamise kohta, näiteks autoteenindus, teenindusettevõte või teeninduskeskus, samuti aga üldistavas kontekstis, näiteks teenindusmajandus, teeninduskultuur, teenindusprotsess, teenindus üldiselt jms. Sageli, eriti kõnepruugis kasutatakse seda ka teenindamise sünonüümina no oli seal alles hea / halb teenindus . Tavaliselt on seejuures tegemist samuti üldistamise ja umbisikulisusega
kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades. h õigekiri h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu. On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood.
K- või N- 0,25 b0 RK 1 RK 2 bi liide ja 0,75 bj 1) Kui g b0 > 1,5(1 - ) ja g b0 > (t1 + t 2 ) , vaadeldakse liidet kahe eraldi T- või Y-liitena. 2) Ülekatet võib suurendada nii, et alumise võrguvarda serva saaks keevitada vöö külge. 10.4.2 Sõlmede tugevuskontroll Nelikanttorudest sõrestike sõlmede tugevuskontrolli valemid on toodud tabelites 10.2 ja 10.3. N 0, Ed M 0, Ed Vöö pinged sõlmes 0,Ed leitakse valemiga 0, Ed = + , (10.3)
annaabi.ee 
